pühapäev, 10. november 2013

MEENUTUSED SUVISTEST ÜRITUSTEST 2013 I osa

Eestimaa suvi on veidi lühikesevõitu, et osa saada kõigist aiandusalastest üritustest. Ei ole võimalik igal nädalalõpul väljasõite korraldada, kuna oma aed vajab ka hoolt ja tähelepanu. Seda viimast täis õigusega! Milleks mulle aed ja taimed, mille saamiseks teinekord päris palju vaeva nähtud. Ikka selleks, et senitehtu oleks hooldatud ja endale silmailu pakuks. Lisaks sellele töölkäiva inimesena tunnen, et maal nädalalõppudes mütates saan uut energiat.
Seega tuleb teha valikuid nagu ikka elus, aga päris loobuda ei saa, sest siis jääksid toimumata toredad kohtumised ja saamata rõõm suhtlemisest omasuguste aiahuviliste ja taimefanaatikutega.
Selge on see, et sellistelt üritustelt ei naaseta tühjade kätega. Kaasa tuuakse ka taimekesi, mis meele rõõmsaks teevad ja mõneks ajaks ka hingerahu pakuvad. Eks see aiandus olegi selline ala, millega sidunud inimesed on kogu aeg tulvil soove soetada mõni uus taim ja sügav huvi jälgida nende käekäiku. Tulemus sõltub teadmistest ja oskustest, mis saadakse eelkõige pikaajalise praktika käigus. 
Mõned märkmed suviste väljasõitude kohta:
20.aprill: Sulev Savisaare sibullilli uudistamas. Pikaleveninud talve tõttu olime seal esimesed külalised sel aastal. Vaadata oli hoolimata sellest päris palju. Õitsesid merenderad, armeenia kevadlilled, võrkiirised, esimesed lõokannused. Hoolimata varasest ajast said just Sulevi juurest esimesed selle aasta taimeostud tehtud. Meenutuseks pilt võrkiirisest ´Sea Green´. 
Kui juba kord välja sõidetud, ega siis koju kiirusta. Edasi sõitsime Tartu Botaanikaaeda. Seal toimus ekskursioon kasvuhoonetes, giidiks Sten. Tema asjatundilku ja hoogsa jutu saatel möödus aeg nii kiiresti, et ei märganudki. Lõpetuseks tegime veel tiiru õues ja vaatasime ka sealsed varajased kevadõied üle. Ega saanud vaatamata jätta ka vastrajatud samblaaeda , mis jättis meile väga hea mulje. See on uusim suund aianduses ja on huvitav ta käekäiku jälgida. Selle osa lõpetuseks mõni pildike botaanikaaia kevadistest iludustest.



4.mai: Sigulda lillemessi külastamine. Jah, ega need külastused pelgalt külastuseks jää, ikka leidub mõni ahvatlus, mida kuidagi ei saa maha jätta. Märkimist väärivad siberi iirised, mida pakkusid paar Läti istikuäri. Raske valiku tulemusel ostsin 3 uut siberlast. Rääkida tahaks sordist ´Mesa Pearl´. Lubatud hilise õitsemisaja ja lavendlikarva lillakast õievärvist koorus välja hoopis selline varase õitsemisajaga toredus :)
Vot selline nimetu tore siberlane on mul nüüd ja kui keegi teda nime järgi teadma-tundma peaks, siis abi oleks teretulnud. Mis seal salata, ta meeldib mulle väga :)
18.mai: Türi lillelaat. Pean tunnistama, et see oli mul esimene kord seda üritust külastada. Kodust lahkusime mõttega paari tunni jooksul pilk peale visata, aga võta näpust - läks nii nagu alati :) Hommikul enne kella 8t kohal ja päeval peale kahte tundsime, et see palavus tapab ja asutasime ennast koos priske saagiga koduteele. Lisaks sellele jõudsin äratundmisele, et olen oma suure taimehuviga nakatanud ka oma kaasa :) Ta võttis kätte ja valis sõnajalavalikust mitmeid sõnajalgu. Järgmiseks Adiantum venustum fotole jäädvustatuna.
Laadal kohtusime Eesti tuntud okspuude kasvatajate perek. Tammega. Nende valik oli suurepärane ja boonuseks veel kodumaine! Mis siin pikalt mõelda, võtsime kontaktid ja mõni päev hiljem viis tee Kilingi-Nõmme poole. Okaspuude huvilistel oleks sealt küll nii mõndagi põnevat saada. Müüvad mullapalliga istikuid, mis kaevatakse kliendi saabudes välja ja pakitakse korralikult. Meie oleme küll väga rõõmsad nende kuuskede üle, mille sealt kaasa tõime :)
2.juuni: 4. Võhma lillepäev. See on väga armas üritus, mille on VAS Kanarbik ellu kutsunud. Kultuurikeskuse saalis suur laud, kuhu paigutatud näituse eksponaadid ja seinaäärsetel laudadel näitus lõikelilledest. Korraga nii palju lilli loob üleva meeleolu ja mis salata, tekitab ka mõtteid. Alati leidub näituselaual mõni selline taim, mis paneb südame kiiremini põksuma ja aju hakkab kohe tööle selles suunas, et selle taime pean ka oma aeda muretsema. Alates 2013. aastast ongi lisaks näituse külastamisele võimalus kaasa osta taimi.
Siia lõpetuseks pildike Asplenium scolopendriumist :)
8.juuni: Tartu Botaanikaaia püsilillepäev. Nagu näha, on hooaja algus küll üritustega väga tihedalt seotud. Ma polnud sellel üritusel varem käinud ja oli suur uudishimu näha, kuidas ja mis seal toimub. Pole midagi öelda, kõik oli väga võimas! Hea korraldus ja palju taimemüüjaid ning loengud, mida sai kuulatud pakkusid väga positiivse elamuse. Loengutest tahan ära märkida Svetlana Polonskaja loengut alpiaia teemal ja Riho Terase loengut floksidest ja nende liikidest. Ei teadnudki, et floksil nii palju liike on. Meil kasvatatakse põhiliselt aed-leeklille, nõeljalehist leeklille, veel ka roomavat floksi ja ehk mõnda veel. Ja kui tagasi pöörduda kaljuaia loengu juurde, siis see ületas kõik ootused. Uskumatult huvitavaid taimi, mis kivide vahel hea meelega kasvavad - neid on palju ja kui ausalt tunnistada, siis see on teema, millega olen ennast plaaninud siduda.
Olen jõudnud äratundmisele, et kui botaanikaaed taimi pakub, siis leiab sellest valikust kindlasti midagi põnevat, mida meie istikuärid ei paku. Ja nagu ikka, olid ka seal head tuttavad, kellega mõnusat taimejuttu puhuda ja muidu ilmaelu üle arutleda. Uskumatu, mina oskan sellistel üritustel pika päeva nii hoogsalt mööda saata, et ei märkagi kuis päev on õhtusse kulgenud :)
Lõpetuseks pildimeenutus sellest ilusast soojast varasuvisest päevast, õigemini tagajärgedest :)
Nii see hooaeg hoogsalt algas, teise suvepoole üritustest kirjutan lähiajal :)


pühapäev, 3. november 2013

SUVI 2013

Ja nii ta möödus nagu linnulennul. Oli palju huvitavaid üritusi ja südantsoojendavaid kohtumisi. Aed pakkus palju rõõme oma pidevas muutumises läbi aastaaegade. Varakevad algas nagu tavaliselt värvikirevate väikeste sibullillede õite seltsis. Minu jaoks on nendel oluline tähtsus. Kui ümbrus alles hallilt igav ja talvine rääm alles koristamata, siis just nemad on need innustajad, et kiiremini aed korda saaks ja oleks kena vaadata oma kätega loodut. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli igati kordaläinud hooaeg. Enamus uustulijaid olid talve kenasti üle elanud. Mõni võttis veel aega kosumiseks ning kohanemiseks ja ei näidanud oma õieilu.
Nagu elus ikka, nii tuleb ka aias teha valikuid. Need ei tule küll kergelt, aga kui soov on uusi ja põnevaid taimi kasvatada, siis kahjuks kõik ei mahu. 
Rajamistöödest ehk nii palju, et sai valmis sissesõidu tee kõrval oleva müüri lõpp, kuhu istutasime okaspuude väikevormid ja mõned väiksed lehtpõõsad. Nüüd on süda rahul, kuna see osa aiast on lahenduse leidnud ja näeb kena välja. 

Väga suurt rõõmu valmistab projekt "Valgus aeda". Sügisepoole on ikka väga ilus, kui lambikesed aitavad oma säraga pisut päeva pikendada.


Lisaks eelnevale on algus tehtud turbapeenrale. Jumalikult ilusaid taimi on kanarbikuliste sugukonnas. Nüüd on soov püüelda selle poole, et neile sobivaid kasvutingimusi luua ja väike valik nendest oma aeda tuua. Esimesed on juba oma koha leidnud meie aias.
 Nii see suvi möödus.
Loodan, et nüüd hooaja lõppedes on rohkem mahti ka siia märkmeid teha.