esmaspäev, 18. mai 2015

Lumeroosidest

Lumeroosid on varakevadised õitsejad aias, mille kohale on põhjust kummarduda esimeste hulgas. On vist vähe iluaedu, kus neid kasvamas pole. Eks nad ole igat kiidusõna väärt, dekoratiivsed kogu aasta. Ei tea vist palju taimi, mis nii pikalt õitsevad. Huvitav on ka see, et pikkamööda õievärv muutub. Musta lumeroosi valge õis võtab vananedes roosaka jume. Valge Double Elleni seeriast taime õis muutub ajapikku roheliseks, mis mulle eriti meeltmööda on. Rohelised õied ongi ühed huvitavamad. Selle õievärvi asja räägib selgeks õie ehituse kirjeldus. Õie ehituse eripäraks on see, et kroonlehed on väiksed, moondunud nektaariumiteks. Tupplehed laiad, kroonlehelaadsed, mis pärast õitsemist ei pudene maha vaid muutuvad roheliseks.
Lumeroose on umbes 20 liiki. Looduslikult kasvavad Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Aasias. Nad on madalad, mitmeaastased ja enamasti jõulise juurestikuga mürgised taimed. Lehed on sageli nahkjad ja igihaljad.
Taimekirjelduste kirjutamisel kasutan toeks Süvaleppade 1976. aastal välja antud raamatut " Madalakasvulised püsililled". See on üks parimaid taimeraamatuid, mis Eestis välja antud. Uusi tuleb peale küll, aga need rohkem pildiraamatud.
Lumeroose on aeda kogunenud nende 8 aia-aastaga mitmeid. Esimene jääb alatiseks meelde, kuna siis oli iga taime saamine nagu ime. Tänaseks on see taimede hankimine kuidagi lihtsamaks muutunud. Eks selle saavutamiseks kulubki aega. Õppides järjest enam taimi tundma ja saades juurde kindlustunnet nende kasvatamisel sujuvad asjad justkui iseenesest :)
Nüüd siis algusesse tagasi. Esimesena tõin Luualt aed-lumeroosi, mis on tänaseks mu aias 8 aastat kasvanud. Kasvab, õitseb ja annab seemnest järglasi. Sellist seemikute kogust nagu sel kevadel pole ma varem täheldanud. Ilmselt olid tingimused selleks niivõrd head. Sama ei ütleks emataime kohta. Ilmselt talle ei meeldi sellised vesised ja ebastabiilsed talved. Selle kohta andis märku sellega, et õisi oli oluliselt vähem kui varasematel aastatel.
2013. aastal sai soetatud musta lumeroosi ´Praecox´taim. Olen kogu aeg ihaldanud valget värvi lumeroosi, aga lihtsalt pole see läinud. See on valge küll, aga meie pikad sügised soosivad seda, et ta õitseb hilissügisel ja kevadel ikka valget pole :) Foto 10.11.2014.
Musta lumeroosi sort ´Maximus´taim on eelmisel aastal kingituseks saadud ja alles nooruke. Põnev oodata igal juhul.
2013. aastal sai soetatud veel üks tore kaukaasia lumeroos - Helleborus orientalis ´White Spotted Lady´. Ootasin seda oma hullus valgeootuses kannatlikult, aga tulemus oli kõike muud kui valge :D. Tundub, et isegi mitte sinnapoole pole see taim, ehk Helleborus torquatus? Foto valisin siia sellise, kus ta teise nimetuga kõrvuti. See aitab märgata seda, kui suur õis tal on. Sellest lähtuvalt tunnen, et hoolimata valest taimest ei ole ma väga õnnetu :) Foto 10.05.2015
Juba kevadine tärkamine tekitas küsimusi valge õie osas, kuna lehed olid ülimalt pronksikarva värvusega.
Vinav lumeroos sai soetatud 2012. aastal. Tuli kenasti talvest välja ja hakkas õit kasvatama. Ma ei tea, mis juhtus, aga hakkas järjest kärbuma ja õieni ei jõudnudki. Äkki ei olnud temale hea sügisene istutus, ei oska rohkem põhjusi mõelda. Siiani uut pole soetanud, ehk kunagi ikka proovin.
2013. aastal sain Helleborus multifidus ssp istriacus noortaime, mis kenasti on sirgunud. loodan, et järgmisel kevadel saab esimest korda õisi näha. 
2015. aasta kevadel pakuti Maarahva poes lumerooside Double Ellen sarja juurikaid. Need nägid nii head välja, et kutsusid kohe ostma :) Muidugi ei saa kunagi kindel olla, et õiged taimed tulevad, aga valge õitses ja oli väga ilus. Meisterdasin pildi, kus kuuajase vahega õievärv näha.
Kokkuvõtteks siis seda, et kasvatame lumeroose, sest nad oma dekoratiivsusega on võitnud meie südamed :)




















pühapäev, 3. mai 2015

Coptis japonica var. dissecta

Koptised kasvavad looduslikult Põhja-Ameerikas ja Aasias. Erinevatel andmetel on neid 10-15 liiki.
Kasvab poolvarjus parasniiskes pinnases.Igihalja lehestikuga madal pinnakatja avab oma väiksed tähekujulised õied varakevadel ja õitseb vähemalt paar nädalat. Kui vaadata ei tea, siis ei tarvitse neid märgatagi. Minul on temaga eriline suhe, sest armastan sellised erilise välimusega taimi. Eelmisel kevadel õitses ta esmakordselt, aga pildile püüda ei osanud teda kuidagi. Proovisin sel aastal uuesti ja siin ta on :) Foto 25.04.

reede, 1. mai 2015

Kevadekuulutaja lumekupp

 Lumekuppusid on erinevatel andmetel 8-9 liiki, mis kasvavad Euraasias. Meie aedades kohtab kõige sagedamini talvist lumekuppu. On ka mõned sordid, mille kohta ma infot otsinud pole.
2010.aastal ostsin Võhma juurikalaadal Sulev Savisaarelt mõned põnevad taimed, nende hulgas ka Eranthis cilicica (kurdistani lumekupp). Sellest ajast nad meie aias kasvavad ja igal kevadel nagu rõõmsad päikesed meid tervitavad. On olnud huvitav jälgida nende kasvamist ja paljunemist. Tegelikult on kenasti näha, kuidas taim paljuneb generatiivselt. Mis puudutab vegetatiivset paljunemist, siis selle kohta ei oska midagi öelda.
Esimesed õied fotol 17. aprillist  2011.aastal.
2012. aastal on näha esimesed seemikud. Foto 21.04.
2013. aastal seemikud juba kaheaastased ja foto 28.04.
2014. aastal on juba oluliselt rohkem taimi. Foto 12.04
2015. aastal on olukord uus. Nii palju taimi on jõudnud õitsemisealiseks kasvada, et kohe kena kollane värvilaik on peenras. Fotod 6. aprillist.
Lõpetuseks ehk seda, et selle aasta kevad on võrreldes eelmiste aastatega oluliselt varasem. Õnneks pole päris suvised ilmad olnud ja taimed õitsevad kaua.