neljapäev, 4. juuni 2015

Need hullutavad sinililled (Hepatica)

Märtsi lõpupoole hakkab aednik hoolsalt sinilille põõsaste läheduses piilumas käima, et kas ometi juba .... :) Eks varakevadel on iga tärkav taimeke nagu suursündmus, mida pika talve järel oodata.
Nüüd siis pisut sellist infot sinilillede kohta, mida tasub teada peale selle, et nad lihtsalt ilusad on :) Vikipeedia andmatel on neid umbes 6 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral. Vaadates The Plant List´i süstemaatika nimekirju on asjad minu jaoks üsna hämarad, kuna osad liigid on hoopiski perekonda Anemone asetatud. Aga see selleks, nad on meie suured kevadised lemmikud sellegipoolest :) Kasvukoha valikul peab arvestama seda, et looduses kasvavad nad puude ja põõsaste vahel ja õitsevad enne puude lehtimist kui valgust on piisavalt. Nende laiad lehed püüavad puude vahelt paistva valguse suvisel perioodil kinni ja sellest piisab nende heaks kasvamiseks. Sügisel moodustuvad õiepungad, et varakevadel stardivalmis olla. 
Õie kirjeldamiseks ehk seda, et tal on 3 ovaalset kõrglehte, mis asendavad tupplehti ja tupplehed on omakorda värvunud kas siniseks, roosaks või valgeks täites kroonlehtede ülesannet. Vili on ovaalne karvane pähklike. Selleks ajaks, kui seemned valmivad, kasvavad õievarred nii pikaks, et koolduvad maani. Sinilill on üks väheseid taimi, mille seemneid levitavad sipelgad. Selles osas on mul oma kogemus. Linnaaias on naabril mõne meetri kaugusel minu peenra suhtes nurgataha jääv väike peenar, kus kasvab kaks sinilille. Nüüd on ka minu ülipäikselises peenras kaks taime, mis on juba õitsenud ka. Kahju küll, et kasvukoht neile päris õige ei ole, kevadel on imeilusad.
Meie aias kasvavad Hepatica nobilis ehk harilik sinilill ja Hepatica transsylvanica ehk transilvaania sinilill. Varasema õitsemisajaga on transilvaania sinilill. Meie aias on mõned aastad kasvanud Hepatica transsylavanica ´Rosea´ ja ´Alba´. Sel aastal sain juurde ka sinise õiega taime. Nende õied on suuremad kui hariliku sinilille omad ja ehk nädalakese varasem ka nende õitsemine. Esimene foto  ja arglik õieke 27. märtsist :)
Järgmine jäädvustus 9. aprillist.
Hepatica pyrenaica on üks väheseid sinililli, mis on meie aeda jõudnud kaubandusest. Ta on marmormustriga lehtedega ja erkroosade õitega. Huvitav taim, mille kõrval otsustas ka kärnkonn mõnusat uinakut teha :)
Fotod 09.04 ja 26.04 
See kärnkonna lugu oli päris naljakas :) ma vaatasin eemalt, et mis toimub? Killustik oli eemale lükatud. Kükitasin siis taime kõrvale ja hakkasin killustikku tagasi siluma, aga edutult, sest äkki kostis sealt pahane krooksatus :)
Harilikud sinililled on loodusest valitud ja aeda istutatud. Esimesed tõi mu hea kaasa juba aastaid tagasi ja istutas naabri heki alla. Seal ei ole küll väga palju neid alles, aga ilmselgelt võime tõdeda, et ise oleme selles süüdi. Mõni aasta tagasi, kui sai seda kivimüüri tehtud ja kurje meetmeid kasutatud naabrite poolt pealetungiva naadi vastu said osad sinilillekesed ka viga. Arusaadav, et nad ei kannata sellist torkimist välja. Nad on isegi tublid taimed, et seal hakkama saavad, sest seal on tegelikult pisut kuivavõitu.
Esimene jäädvustus 27. märtsist. 
Sama taim 09.04
Lõpetuseks veel pildikesi selle kevade rõõmupakkujatest.

9 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Ohh, seda kõrglehtede ja tupplehtede asja ma ei teadnudki...Aga sinililled on kevadel üle mõistuse oodatud lemmikud, see on selgemast selgem. :)

MUHEDIK ütles ...

Sinililleta polekski nagu õiget kevadet.
Meil on nad varjuaias ja see on neile väga meelepärane koht.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Jah, sinililledeta pole elu ega midagi :D ka minul on nad varjupeenras, kahes kohas ja ilmselgelt neilegi meeldib, sest paar päeva tagasi leidsin suure hulga tittesid mõlemast kohast :D

Eve Piibeleht ütles ...

Meil on tavalisi sinililli olnud lapsepõlvest saati olnud terve metsaalune täis, aga valged ja roosad sain alles eelmisel aastal.

helleaed ütles ...

Jah, ma ikka igal kevadel käin ka paar tiiru metsas neid vaatamas. Meie metsades on roosad ja sinised, aga valget pole kohanud. Mul on ka neile päris meelepärane kasvukoht leitud. Eks nendele isetekkelistele tuleb ka maal kodu pakkuda :)

Neljandik ütles ...

Mulle ka sinililled väga meeldivad ja sipelgaid meil ka jagub - paljundagu aga usinalt

Futu ütles ...

Sinililletaimi kohtab teinekord emapuhmikust väga kaugel. Jätan kõik kasvama, sest nad ei võta palju ruumi ja kui on juured mulda ajanud, siis on tal oma valitud koht ja see taim peaks olema üks väga rahulolev taim. :)

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Sinililled on jah, erilised ja sul on ilus valik

huviline ütles ...

Hepatica pyrenaica oma marmormustriga lehtedega on väga ilus. Missugusest aiapoest teda otsida võiks?