neljapäev, 25. august 2016

6. aastaaeg ja läheneva sügise märgid

Oleme harjunud kuulma, et Soomaal on kevadiste üleujutuste ajal 5. aastaaeg, mis meidki tavaliselt puudutamata ei jäta. Sel aastal suurte augustisadudega saabus meile ka 6. aastaaeg. Päris põnev, vähese lumega talv ei tekitanud kevadel mingit märkimisväärset suurvett, aga peale eelmise nädala kahepäevast sadu oli vesi üle kallaste ja meie aegade algusest kasutusel olev lõkkease oli vee all. Seda, et lõkkease suvel vee alla jääb, pole minu silmad küll näinud selle paarikümne aasta jooksul, mil meie seda maatükki kasutame. Hakkasime juba muretsema, et paat meie rannast minema triivib. Suures sajus loopisin paadist vee välja. No seda oli oma 20 cm. Tõmbasin paadi nii kõrgele kui võimalik ja vaatepilt sai päris naljakas, otse terrassitrepini :) Mõned pildid 21.08 meenutamaks seda iseäralikku olukorda.
Samal ajal kisub pilt maal sügiseseks. Toominga lehed juba pudisevad maha ja näärmekas sõstar näitab sügisvärvi. Fotol taamal näha, et puishortensia on sellel aastal üsna väheste õitega.
Aiaseened on ka ennast näitama sättinud. See koloonia on alati nii toredasti kindla koha peal. Nime sain ka teada ja väga iseloomulik nende kasvuviisile. Seltsiv tindik - Coprinellus disseminatus.
Leidsin vana kiviktaimla kivide vahelt ühe isetekkelise sõnajala, mis seal päris mitu aastat rahus kasvada on saanud. Sellega seoses tekkis mõttevälgatus, et loodus ise näitab ette, kus on veel aias potensiaalseid kasvukohti. Kui nüüd mahti saan, siis hakkan uurima, mis taimega tegu. Esimene tunne on küll, et mingi Dryopteris ehk.
Kui juba postitada, siis ikka mõni lillepilt ka. Esiteks üks tore ronitaim, Codonopsis lanceolata - väänkelluka liik. Kaks talve talvitunud ja võrreldes eelmise suvega päris õiterohke. Põnevad suured kellukad, millel õis seestpoolt justkui purpurse pintsliga üle maalitud.
Sel suvel käivad asjad omamoodi imelikult. Siis kui on juba suve teine pool ja õitsevad valdavalt suurekasvulised,  otsustas kiviktaimlas Degenia velebitica veelkord oma kuldkollaseid õisi näidata. Loodan, et see ei mõjuta ta edukat talvitumist.
Viimaseks Gentiana septemfida ilus-ilus sinine.

7 kommentaari:

Helve ütles ...

Kõrkjarida ja puuke ka keset jõge. Väga ekstreemne suve lõpp on teie kandis.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ekstreemne tõesti aga natuke ilus ka :) Loodame, et sügis nii sajune ei tule, vee limiit saab lihtsalt täis. Need osetekkelised sõnajalad on eriliselt armsad :)

helleaed ütles ...

Ilus on jah. Kuna jõe ääres korralik kallak, siis meile see ohtu ei tekita. Ainult 2010/2011 kevadel oli küll peale seda lumerohkust vesi nii kõrge, et majja sisse sai ainult kalamehe kummikutega :)

Tsiil ütles ...

Ohhoo! Vee poolest on see aasta tõesti eriline, tasub jäädvustada. Meil on ka tiik alates juunist kevadise veetasemega ja kaldataimestik on edasi kolinud.
Kujutlesin sind vett välja kühveldamas, uskumatu suvi :)
Oh, mul nii hea meel, et ma su aeda näinud olen, see oli üks tore päev selles suves.

MUHEDIK ütles ...

Veepuudust me sel aastal tõesti kurta ei saa ja sügis on vaikselt kohale hiilimas.

thela ütles ...

Meil on vist ainuke koht Eestis, kus õhtuti peab kastma ja tiigis pole endiselt vett.

helleaed ütles ...

Jah, kastma me ei pea tõesti, aga selline soe ja niiske ilm ei sobi kõikidele taimedele. Pole midagi teha, kunagi pole nii, et kõik rahul ja õnnelikud oleksid :)