neljapäev, 1. detsember 2016

Aastaring aias I osa

Aed on igal aastaajal ilus. Talvine pilt sõltub suuresti sellest, kui palju puittaimi on aias kasvamas. Kui enamik püsikuid on maapealsed osad minetanud, jääb istutusalast järgi lumevaipa mattunud sile maa.  Talvine aed on rahulik, teda kaunistavad okaspuude skulptuurid ja lehtpuude ja -põõsaste peen oksagraafika. Olenevalt lumekihi paksusest jäävad nähtavale ka erinevad aiarajatised ja kiviktaimla suuremad kividki paistavad kenasti, moodustades toredad lumemütsidega mütakad.
Alustan ülevaadet varakevadest. Esimene foto 16.03 2016. 
.
Vastu kevadet maha sadanud lumi oli küllaltki sitke vastupidamisega. 28.03 ei suutnud enam vastu panna ja aitasin esimesed lumekupud (Eranthis) päikesevalguse kätte.
Aprillis oli pilt juba pisut teine. Lumi läinud ja varakevadised õitsejad punnitavad pungi. Järgmised fotod on tehtud 10. aprillil. Sinililledest varasemad on transilvaania sinililled (Hepatica transsilvanica).
 Võrkiirised (Iridodictyum reticulatum) on tänuväärsed varakevadised õitsejad. 
Aprilli lõpus on õitsejaid juba päris palju. Alustavad kivirikud (Saxifraga), harilikud sinililled (Hepatica nobilis) on õites, lõokannused (Corydalis), esimesed võsaülased (Anemone nemorosa) piiluvad arglikult ja kevadadoonis oma kuldkollaste õitega ei jäta vist küll kedagi külmaks. Paar pildikest 21. aprillist.
Harilik lõokannus ´Snowstorm´(Corydalis solida)
Siin kasutan juhust ja esitlen ühte oma vaieldamatut lemmikut - kaheldav džefersoonia (Jeffersonia dubia). Tema aeg on lühike, tärkab nii punasena, õitseb säravsiniste õitega, peale seda hakkab lehestik rohelisemaks muutuma. Suveks sätib ennast märkamatult puhkama. See aeg on imetlemist väärt. Foto tehtud 27.aprillil.
Maikuus on aed tärganud ja elu täies hoos. Õitsejaid on juba palju ja ilmadki kevadised. 1. mail on fotosilma ette jäänud kevadmagun (Sanguinaria canadensis). Tuntud aiataim, mis on oma perekonnas ainuke liik. Uhked puhasvalged õied, olemas on ka täisisõieline sort ´Multiplex´. Lisaks sellele on olemas roosaõieline sort ja peenikeste keelõitega sort ´Star´.
Põõsaste all uhkeldavad ülased oma täies ilus.
6. mail olen pildistanud alpi tulikat. Kui ta juba õitsema hakkab, siis on terve puhmas säravvalgeid õisi täis.
Kindlasti ei ole õige kevad aias ilma karukelladeta (Pulsatilla vulgaris). Selle taime tärkamine on nagu ime heas mõttes. Tänuväärne kevadlill, mis on dekoratiivne kogu hooaja.
Kolmiklilledki on maikuised õitsejad. Valisin näitamiseks valgeõielise suure kolmiklille (Trillium chloropetalum var. giganteum). Lisaks suurtele õitele on tema heaks omaduseks pikk õitseaeg. Enamasti kestab see umbes kuu aega.
Pisut vähemlevinud taim on jaapani roheõis (Chloranthus japonicus). Tore varjuaia taim, mis õitseb maikuus ja on terve suvi ilusa tumerohelise lehestikuga.
Rohkem lillekesi täna ei esitle. Lisan mõned maikuised aiavaated esimese osa lõpetuseks.
Maikuu on minu lemmikaeg aias. Värvid on värsked ja okaspuude noored võrsed lisavad värvinüansse.
Iluõunapuu (Malus) ´Rudolph´ on puhkedes punane-punane. Suve edenedes muutuvad lehed rohekaks. Tumeroosad õied lisavad veelgi värvi. Puukene on istutatud 2009. aastal. Esimesel aastal oli talvel muresid. Kitsed aitasid võra kujundada ja nii saimegi mitmeharulise puu.
Kiviktaimlas on kivirikud (Saxifraga), karukellad (Pulsatilla) ja tulikad (Ranunculus) lõpetanud. Alustavad kellukad (Campanula) ja kimpkellukad (Edraianthus).
Siia mahtus vaid murdosa kogu kevadisest toredusest. Viimaseks vaade rabaaiale.
Jätkuloos tuleb juttu juuni- ja juulikuisest aiast.

6 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Ärkamise aeg on alati kaunis.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Selline aastat läbiv ülevaade on hästi tore, ootan järge :)

Futu ütles ...

Põnev ja kutsub järgima.:)

Tsiil ütles ...

Väga tore oleks kui sa teeksid aastaringile A ja B osa :) Alpitaimedest ja turbapeenrast. Tgelikult on sul nii rikkalik aeg, et sa võiksid igale kuule postituse pühendada ikka ei saaks täisülevaadet. Leidisn ühe taime, mida oleks mul hädasti vaja :)

helleaed ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
helleaed ütles ...

Jäin isegi sellele mõtlema, et hapulembestest pole sõnagi veel kirjutanud. Mõtlen sellele, ehk järgmisel aastal :)