Saabus suvi...

Algatuseks kõigile ilusat suve! Mida siis soovida...eks ikka palju päikest, mõõdukalt vihma ja ilusaid taimi!
Aeg möödub oma kindlas ja kiires tempos, alles imetlesime esimesi kevadisi õisi ja nüüd juba suvi ning uued elamused suviste taimede poolt pakkuda :) Kuidagi tundub, et ei jõua oma plaanidega ühes rütmis käia, aega justkui jääb napiks. Meil on ka sellel suvel paar suuremat ettevõtmist plaanis, ehk sügiseks saab valmis :) Naabriga piirnev kallak on pooles ulatuses oma tugimüüri saanud, mis mulle palju rõõmu valmistab, kuna kogu need aastad oleme hädas olnud selle kallaku ja seal lokkava umbrohuga. Seal kivide vahel on omale kodu leidnud erinevad mägisibulad, aruheina taimed kasvatasin ise ja tundub, et selle paari nädala jooksul, mis nad oma kasvukohal olnud on, on nad päris hea välimusega ja õnnelikud. Kallaku algus on laugem, seal ka paar kadakat, mis juba mitu aastat oma kasvukohal olnud ja päris suureks sirgunud. Ka üks kääbus-mägimänd on sinna kodu leidnud ja veel kurerehad, aga nende kohta ma isegi liiki ei tea. Pole jõudnud nii süva uurida.
Võibolla suurem uudis on aiaelust see, et Ain haljastas meie abihoone katuse. See on pikalt plaanis olnud ettevõtmine, sai seda asja uuritud ikka ka siit ja sealt :) Nüüd on asi nii kaugel, et osa taimi sai sinna istutatud ja osa külvatud. Ma pole küll päris kindel, kui hästi see õnnestub, kuna suured puud on päris lähedal, aga kui ei proovi, siis ei saagi teada. Noortaimed kasvatasin ette oma linnakodus. Igal varakevadel tuleb see kihu, et tahaks tärkamist näha :) Ja nii ongi, et alati leiab sellele soovile ka mingi rakenduse.
Nüüd siis pildikesi ka juunikuisest aiast. see on kõige kindlam vahend enese arusaadavaks muutmiseks:)
3. juuni pildis.

10.juuni pildis.

16. juuni pildis.

See postitus sai nüüd küll veidi kaootiline ja kiirustades tehtud, ei nimesid ega kommentaare, aga tore vaadata ikka :) Praegu on aias kõik väga ilus, värvid on nii värsked ja tunne on nii hea....
Lõpetuseks tahaks oma headele lugejatele soovida kõike head ja tänada toredate kommentaaride eest. Olen iga päev mõtetes Teiega, loen Teie postitusi, vaatan ja imetlen Teie ilusaid pilte.

See võrratu kevad....

Jah, eelmisest sissekandest on juba üksjagu aega möödunud ja siia kirjutama-muljetama ei jõua kohe kuidagi. Kujuneb vist jälle nii välja, et oma suviseid postitusi tuleb talvel teha. Aga ma ei kurda :) Elu on kiire, täis toredaid üritusi ja muidugi ka tööd-tegemised aias. Seda viimast tahaks küll rohkem teha, aga see kaugjuhtimisega aiapidamine seab piirid ette.
Aprilli-mai ürituste nimekirja mahub koolitus, mille läbiviijaks oli Võhma "Kanarbik". Teemaks liiliate kasvatamine ja lektor Mati Rang. Oli väga huvitav ja kindlasti proovin ka paljundamist. Nimelt on liiliad ka nende mulle väga-väga meeldivate taimede esikümnes :) Seda esikümmet pole ma kunagi proovinudki moodustada, sest mulle taimed lihtsalt väga-väga meeldivad ja mind huvitab nende kasvatamine ja huviga jälgin seda protsessi. Esimesel ebaõnnestumisel ma veel ei loobu, kui mõni taimeke edeneda ei taha. Mõnega olen mööda aeda sobivat kasvukohta otsides mitu korda katsetanud enne, kui see on meelepäraseks osutunud.
Aga nüüd tagasi ürituste juurde. 5. mail olid küll pooled eesti aednikud vist Sigulda lillelaadal. Käisime meiegi ja oli tore. Samas kui kindel soov on, siis seda tõesti oleks pidanud ette tellima, sest mina ka oma soove ei saanud täidetud. Mõned ostud ikka said tehtud. Võib-olla kõige toredam ost oli Maieri sirel ´Palibin´, mõned priimulad ja hosta.
20. mail toimus Võhma "Kanarbiku" 3. Lillepäev. Sel aastal esmakordselt oli mul võimalus seda üritust lõpuni nautida ja see oli väga lahe. Selle tulemusena olen rikkam mõne uue sõbra võrra ja aed sai jälle taimelisa :) Osalesin ka oksjonil ja arvan, et oleks võinud rohkem pingutada :) Aga see kogemus on mul esmakordne ja järgmisel aastal olen juba kogenum :) Esimest korda oli selle ürituse raames ka võimalik taimekasvatajatel oma taimi pakkuda. Sealt sain ühe huvitava liilialise, millest enne kuulnudki polnud: Zigademis elegance.
Täna istun korralikult kodus ja ootan homset päeva, et saaks jälle sinna, kuhu hing kõige rohkem ihkab. Muhedikul oli õigus ja tuhat korda õigus öeldes ühes kommentaaris seda, et varsti ei suuda oma aiast eemal olla. Nii ongi....
Aga ega ma siia siis kurtma pole tulnud :) Nüüd panen ka mõned pildid. Sel aastal ei ole mul küll kõiki, kuna arvutitehnika vedas alt ja esimesed õitsejad on koos arvutiga remondis :)

Himaalajajalgleht õites. Nagu näha, on tema ümber palju noortaimi. Just mõtlesin, et äkki peaks mõned potti panema, äkki keegi sooviks.

Epimeedium

Suurelehine brunnera ´Variegata´

Aed-kõrvikpriimula sort

Kivirikud, taamal pojeng. Kahjuks momendil ei tule meelde liik.

Kopsurohi valgete õitega uhkeldamas.

Meie aia uustulnuk trollius laxus. Selline armas väiksekasvuline taim. Aitäh, Riho!

Kevadist silmailu pakuvad priimulad oma rohkete õitega ja värvivalik on väga suur.

Üks armas ülane, kes leidis tee meie aeda koos astilbega ja nii ta siin juba mitmeid aastaid kasvanud on. Ei saa kurta, paljuneb ka :)

Väga rõõmsameelne ja küllaltki kiirekasvuline pinnakatja.

Siberi valdsteinia

Priimula, kes tuli minuga koos Siguldast :) Aga on ju uhke õievärv :))

Lõpetuseks mõned üldised vaated.

 Tiarell on valmis oma õieilu näitama. Ilmselt homme näen teda täisõites :)

Selleks korraks ongi kõik.

Kevadised suurveed

Igal kevadel peale lume sulamist valmistab elamuse omaette kevadine suurvesi. Jõgi on laialt üle kallaste ja lumerohkema talve järel on oht, et vesi tuppa tuleb:) Eelmisel aastal oli küll väga võimas tunne seda vett nähes. Justkui elaks suure järve ääres. Sel kevadel oli vett oluliselt vähem kui eelneval kahel kevadel. Talvine lumekogus oli võrreldes eelmiste aastatega väike ja juba märtsis oli ka kõrgeim veetase, mida sel kevadel näha võis.
Järgmised pildid 06.04.2010. aastast.

Selline üleujutus oli 2010. aastal. See oli küll suurim, mida sealkandis nähtud on.
2011.aasta 16.aprilli meenutused järgnevalt.

Ja nüüd 2012. aasta 31. märts.