Sauromatum venosum - Saurusevõhk.

Siin paar pilti Indiast pärit eksootilisest sibullillest. Sel aastal näen õit esimest korda :)

Lähemat infot taime kohta leiab:
http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=635&Itemid=63

REISID 2

Kui kord juba seda teemat sai käsitlema hakatud, siis eduka lõpuni :)
2007. aasta Norras. See Norra metsik loodus ei vaja kommentaare, pildid räägivad enda eest :)

Reisid

2001. aastast kuni 2007.aastani käisin igal suvel reisimas. Harrastasin nö rekkaturismi:) See oli päris huvitav aeg. Kui suvisest puhkusest 2 nädalat autokabiinis elatud sai, siis koju tulles hakkas pea ringi käima sellest avarusest, mis ununenud oli. Enamasti juhtus nii, et kui olin Aini kaasreisijaks, siis oli ikka ülikiire ja ringi vaatamiseks jäi väga vähe võimalusi. Ise ma ütlesin nende sõitude kohta ikka nii, et need rohkem looduse imetlemiseks auto aknast. Kuna olen alati ilusaid taimi armastanud, siis sai igal võimalusel omale taustaks valitud mõni õitsev kaunitar. Õnnetuks tegi ainult see, et ei osanud nendele nime anda :(
Nüüd vanu pilte vaadates sai ette võetud ja mõned paberkandjal pildid sisse skanneertud. Panen ka siia mõned neid toredaid elamusi meenutama.

Olen alati palme jumaldanud ja iga võimalust kasutanud nende taustal pildistada.

Ega oskagi midagi öelda, äkki on see mingi kuslapuu?

Siin veel üks punaseõieline kaunitar :)

Siin ilmselt rodoga tegemist.

See pilt on tehtud Itaalias mägiteel. Oli natuke vaba aega ja sai jalutatud ja kohalikku elu-olu vaadatud.

See tääkliilia on küll võimas. Ja üliteravad lehetipud on tal :)
Need olid pildid Itaaliast.

See on lõbus pilt sellest, kuidas teelt eksides sattusime Prantsusmaa väikelinna südamesse oma suure autoga :)

Järgmised pildid on usutavasti Austriast.

Paadisillal hetke nautimas....

Siin on näha peaaegu päris kuiv jõesäng, mis täitub kiiresti, kui algab sajuperiood.

Millised mäed ja ilus taevas.....

Puhkehetke nautimas...
 Järgmiseks veel mõned pildid Saksamaa väikelinnadest.

Viimasel ajal palju poleemikat tekitanud puude lõikamine karmil moel ehk köndistamine... Tundub, et midagi sarnast on ka selle pildi taustal toimunud.

Taustaks valitud eraaed, kuigi ega väga palju sealt ju näha ei jäänud. Korrektsed olid need aiad küll.

Mind vaimustasid linnahaljastuses need ümarpalgist tehtud konteinerid.

Lõpetuseks purskkaev. Kokkuvõtteks võib öelda, et toredad olid need reisid, mis tihedalt tööga seotud. Sinna juurde kuulusid pikad piirijärjekorrad ja magamata ööd, kui oli kiiresti vaja ühest sihtkohast teise jõuda.

Külmaõrnade lillesibulate säilitamisest

See on teema, mida siin hiljuti lahkasin ja arutlesin, kuidas kaeralille sibulaid parimal viisil säilitada. Nüüd leidsin aialehest :) artikli, mida otsustasin siia talletada, siis hea vaadata, kui meelest läheb või küsimusi tekib.


Kroonülane (Anemone coronaria) ei talu, kui temperatuur ületab 6 soojakraadi. Toasoojuses mugulad tohletuvad ja on kevadeks hukkunud.
Mugulbegooniat (Begonia x tuberhybrida) hoidke ruumis, kus on 8–10 kraadi.
India kanna (Canna indica) lõigake sügisel tagasi 20 cm peale. Temperatuur talvitusruumis peab olema 12–15 kraadi, see ei tohi langeda alla 10°. Kanna on kapriisitar, kelle muguljalt paksenenud risoomid võivad talvisel säilitusel mädanema minna. Vaadake taimed aeg-ajalt üle ja lõigake mädanevad taimeosad välja.
Kaeralill (Crocosmia x crocosmiiflora) lõigake sügisel 10 cm peale tagasi ning pange turba või liiva sisse. Sobivaim talvitumistemperatuur on 4–6 kraadi.
Daalia (Dahlia) muguljuuri ja valkja hiidhüatsindi (Galtonia candicans) sibulaid hoidke kuivas turbas või liivas, sobivaim talvitumistemperatuur on 4° piires.
Gladiool (Gladiolus x hortulanus) lõigake sügisel tagasi 10 cm peale. Kõige paremini talvituvad tema sibulad 5° jaheduses.
Lõhnav gladiool (Gladiolus callianthus) on üks väheseid, kes vajab talve üleelamiseks peaaegu et toatemperatuuri – 15–17 soojakraadi. Tema kodumaal Lõuna-Aafrikas on talvel just selline temperatuur. Taimed lõigake sügisel tagasi 10 cm peale ja säilitage liiva-turba segus.

Vaadates seda juhendit võib julgelt öelda, et taimed on ikka väga kannatlikud ja sitked tegelased. Olen ise ja mu tuttavad neid küll väga erineval viisil üle talve pidanud. Ainuke ehk kanna, kes on kapriissem. Eelmisel aastal ta minu käes ja keldris hoiul olles küll kevadel enam elujõuline ei olnud. Täna tegin järelduse, et vist pisut liiga madal temperatuur selle põhjustas. Siit järeldus, et inimene õpib kogu elu :)

PALJU ÕNNE, DEIA!

TUJUKÜLLAST AASTAVAHETUST JA KORDAMINEKUID UUEL AASTAL!

Väike mõtisklus uue aasta eel Ellen Niidu sulest.

Õnn

Õnn on inimese enda teha,
sünnib tema mõtetest ja teost.
Elab meeltes, südames ja kehas,
võrsub töökast, tahtekindlast peost.

Meie õnn ei ela võõrais linnus,
kaugeil saartel, külades ja teil,
ei, ta elab püsivuses, innus,
elab kodukoldeis, elab meis.

Õnn on inimese käterammus.
Raskusteski kätkeb õnne eos.
Õnn on mõistuse ja kindla sammu,
Töö ja rõõmu katkematu seos.

Oktoober sõnas ja pildis

Oktoobris oli näha küll tugevalt sügise märke, aga et ilmad järjekindlalt plusskraadides püsisid, siis õitsesid ka sügisesed õitsejad vapralt edasi. Kui arvestada asjaolu, et aeda hakkasin rajama 2008. aastal, siis on ka see alles neljas sügis aias toimetada. Kui olime lootusetult hilises graafikus oma põõsaste ümberistutamisega, olin küll mures, et kui külm peaks kiirelt saabuma, et mis siis küll saab. Nagu näha ei olnud sel korral küll muretsemiseks vajadust. Ilmselt loodus astus sel sügisel oma samme minuga ühes rütmis:)
Kõigepealt 1. oktoobri pildid.

Olen ikka saanud liht-lursslill ´Brunette´õie ka pildile. Ta paistab küll tõsiselt hiline õitseja olema. Peaks talle kõrvale mõne varem õitseva "sugulase" hankima. Ma isegi ei mäleta täpselt, äkki oli ameerika lursslill, kes õitseb juulis. See mul praegu pelgalt mälu järgi kirjutatud:)

Harilik raudrohi - Achillea millefolium
Need on juba mitu aastat mul aias kasvanud ja eelmisel aastal sai teda isegi sõbrale jagatud. Sel kevadel oli ta mingil põhjusel hukkumas, nii natuke teda järel oligi. Alati tundus, et kollaseõieline sort nõrgem on, aga sel aastal oli sedamoodi.

See taim on Muhedike juurest pärit:) Aga ei tea, kes ta on, kas mingi kukehari või....? Oli teda raske õiges värvuses pildile saada, vist olid valgusolud pildistamiseks ebasoodsad.
 Mõned vaated 1. oktooril 2011

See on midagi uut, mida sügisel rajama hakkasin.

Valge õiega tähtputk õitseb, mis siis et 1. oktoober juba käes :)

1. oktoobril oli taevas selline :) ja linnud võtsid ette rännutee.
 23.oktoober

Tavaliselt on oktoobri keskpaigas esimene lumi, aga sel sügisel oli selleks ajaks võnk-pärgenelas ´Crispa´  värvunud kollaseks.

Thunbergi kukerpuu oma punetavas sügisrüüs.
29.oktoober
Sel korral sai metsast kuuseoksi toodud ja kevadise päikesepõletuse eest neid varjuks sätitud. Veel sai metsloomade eest kaitstud puid-põõsaid, mis ilma kaitseta kevadeks väga ära räsitud on. Lisaks ka mõned pildid viimastest õitest hilissügisel.

See kuslapuu küll ei saa aru, et aeg on puhkama asuda:)

Akakapsa sort, kes vapralt suvi läbi on oma ilusate siniste õitega silma rõõmustanud.

Isegi hostal oli veel viimane õisik:)

Lähis-kirbutatar

 ´Ritausma´on ka veel täis entusiasmi.

Sellega on minu 2011. aia-aasta tegemised-toimetamised kajastatud sõnas ja pildis:)

Lõpetuseks seda, et midagi uut on teoksil :)