reede, 4. september 2015

Kullerkupud ja varsakabjad või hoopis varsakabjad ja kullerkupud

Kevad on ilusaim aeg aastas. Hulk kollaseõielisi tervitajaid tärkab ja toob oma särava värviga alles talvest räsitud ja määrdunud maastikule rõõmsat sära. Seda tasakaalustavad oma kargete siniste toonidega ülivarased võrkiirised. Väikesed kevadlilled rõõmustavad mind ehk rohkemgi kui suve teises pooles külluslikult õitsevad suurekasvulised püsikud. 
Nüüd kevadesse tagasi. Varem alustab varsakabi (Caltha palustris). Perekonnas 20 liiki, mis looduslikult kasvavad arktilises ja parasvöötmes nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Looduses kasvavad enamasti veekogude kallastel. Kuna meie aed asub otse jõe kaldal, siis kevadel on seal kaldataimedena esindatud varsakabjad oma täies uhkuses.
Aedades kasvatatakse enamasti täidisõielisi vorme. Sel kevadel tõin selle ka oma aeda.
Meie aeda on tee leidnud ka ameerika varsakabi (Caltha leptosepala). Sellest fotot pole, kuna taim alles nooruke.
Nüüd kullerkuppudest. Aednike poolt väga armastatud taimed, mida erinevatel andmetel on umbes 30 liiki. Looduses kasvavad põhja poolkeral arktilises ja parasvöötmes.  Eestis on kullerkuppude pere esindatud ühe liigiga, milleks harilik kullerkupp (Trollius europaeus).  Kasvukohaks niiskemad niidud ja metsaservad.
Aedades kasvatatakse mitmeid liike ja sorte, mis oma erineva õitsemise ajaga võimaldavad aias kullerkupu õisi näha kuni juuli lõpuni. Antud juhul räägin oma kogemusest.  Esimesed kullerkupud sain aia rajamise algusaegadel. Nimetud, aga armsad. 
Varajasem õitseja meie aias on ameerika kullerkupp (Trollius laxus), mis pärit Põhja-Ameerikast. Sümpaatne madalakasvuline umbes 20 cm kõrge heledaõieline taim, mis puhkeb õide juba mai alguses.
Temast veelgi väiksem on Trollius vaginatus, mis sai hiljuti ka eestikeelse nime tupp-kullerkupp. Tegemist on kohe päris väiksekasvulise liigiga, mille looduslik leviala on Hiina ja Himaalaja. Meie aias on sellel taimel esimene talv seljataga, õitses ka. Kahjuks ei saanud temast ilusat pilti.
Madal kullerkupp (Trollius pumilus) on madalakasvuline Himaalaja  ja Hiina päritolu taim. Kõrguseks ka umbes 20 cm. Õied säravkollased ja avatud. Õitseb pisut hiljem juunis või isegi juulis. Usun, et õitsemise aeg sõltub ka kasvutingimustest. Meie linnaaeda jõudis see taim sellel kevadel, loodan sealt killukese maale näpsata, et oma kullerkupu kollektsiooni täiendada.
Meie kullerkupud, mis määramata ja seega nimetud on varasema õitsemisajaga. Foto 25.05.
 Ledebouri kullerkupp (Trollius ledebourii) kasvab looduslikult Hiinas, Mongoolias ja Siberis.Õitsemise aeg juuni kuni juuli. Foto 3. juulist.
 Veel üks tore kullerkupp (Trollius macropetalus), mille looduslik kasvukoht Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea. Õitseb juuni-juuli. Pildile polegi teda korralikult püüdnud. Kasvab tumedalehise lursslille kõrval ja leidsin ühe pildi, kus ainult üks õieke on tumedate lehtede kaisus.
Järgmisena Siberi looduses kasvav irkutski kullerkupp (Trollius ircuticus). Õitseb juuni lõpp kuni juuli algus. Foto 28. juuni.
 Viimasena aed-kullerkupp ´New Moon´. Ta võlub oma heledate õitega. Foto 4. juuli.
Varem pole mõelnudki, aga nüüd kirjutades on omalegi üllatus, et neid nii palju aeda kogunenud on. Kasvatan neid rõõmuga ja mõne muretsen ehk juurdegi. 
Loo võtaks kokku lausega, et kullerkupud on toredad taimed ja väärivad kohta igas koduaias.

4 kommentaari:

Tsiil ütles ...

Ai, mulle meeldib sinu postituse põhjalikkus ja taimed ka. ootan huviga järgmisi ülevaateid!

Rahutu rahmeldaja ütles ...

kullerkupud on tõesti väärt igas aias olemist, peaaegu, et kohustsulikud võiks lisada :D

Futu ütles ...

Kullerkupuvõlule pole minagi vastu panna suutnud.:)

MUHEDIK ütles ...

Ilus kogu Sul kullerkuppusid.