pühapäev, 8. november 2015

Sügisene aed

Küll aeg lendab kiirelt. Alles oli aed ilus roheline ja nüüdseks on värvid tundmatuseni muutunud. See muutus ei tule päevapealt ja arvestades seda, et selle aasta esimesed öökülmad olid alles oktoobri alguses, on septembrikuu pildid veel väga suvised. Kuna ma oma aeda ei näe iga päev, siis on igal nädalal seal üllatusi varuks. Pildid annavad selle parimal moel edasi.
September andis võimaluse hilistele õitsejatele ennast täies ilus näidata. Mõne taime õisi polnudki eelmistel aastatel tänu sellele näha saanud, et esimene öökülm tuli septembri alguses ja võttis nendelt kogu jõu. Üks väga meeldejääv taim on jaapani vahakübar (Kirengeshoma palmata) oma tõeliselt vahvate väga korrapäraselt vormitud kellukatega.
Rippülane ( Anemonopsis macrophylla) oli mu unistuste nimekirjas. Unistustel on kombeks täide minna ja nii ta jõudis sel kevadel minu kollektsiooni. Tundub, et sai omale sobiva kasvukoha ja rõõmustas mind oma õitsemisega. 
Viimastel aastatel on minu suurimaks kireks alpitaimede kasvatamine. Nende puhul ei ole meie kliimaolud alati just sobivamad. Samas on rõõm seda suurem, kui taim on ilusasti talvitunud. Esimest talve talvitus alpi tulikas (Ranunculus alpestris) ja ma olen siiani hämmingus, et ta õitses suve jooksul kolm korda. Pildile on jäädvustatud septembrikuised õied.
Märkimisväärselt huvitav taim on siberi krüsanteem (Chrysanthemum weyrichii). Mulle küll tundub, et ta õitseb üle aasta, aga seda tasub oodata. See on niivõrd särav ja kena hele laik, et võibki jääda imetlema.
Viimastel aastatel on populaarseks saanud alpikannid. Neid on ka minu kollektsioonis. Sügisel näitavad oma ilu naapoli alpikannid (Cyclamen hederifolium). 
 Üks hiline mägisibulaõis septembrikuust. 
Septembri keskel alustavad sügislilled. Üks esitletutest on ruuduline sügislill (Colchicum bivonae). See taim õitses sel aastal esmakordselt meie aias ja see on väga esinduslik ja uhke taim suure ilusa õiega.
Teine sügislill (Colchicum sp) on meie aias aegade algusest ja määramata. Teda olen päris palju jaganud ja omalgi palju alles. Neid hindan eelkõige selle pärast, et nad küllalt hilised ja annavad aeda rõõmsa värvilaigu.
Septembrikuust üks vaade uuele kiviktaimlale, mis valmis sellel suvel.
Päris huvitav on võrrelda kuu ajase vahega ühte kohta. 
 Lisan veel mõned oktoobrikuised aiapildid, kus pildile on püütud uhked sügisvärvid.

Ginnala vaher (Acer ginnala)
Kolmelehine piiskenelas (Gillenia trifoliata)
Korea vaher ( Acer pseudosieboldianum)
Thunbergi kukerpuu ´Erecta´ (Berberis thunbergii)
Viimane foto on huvitav sellepoolest, et selle nurga alt pole ma varem pildistanudki. Taamalt paistab kase kuldkollast lehestikku. Kased panevad mind mõtlema. Meie krundil on neid kolm tükki ja huvitav, et sel aastal olid kõige kauem lehed sellel puul, mis tavaliselt oma lehed on esimesena langetanud.
Lõpetuseks paar meeleolu loovat pilti.

5 kommentaari:

Futu ütles ...

Väga kaunis aed igal aastaajal.:) Ja see oli mulle üsna üllatus, et piiskenelal nii ilus sügisvärv. Olen ta peale õitsemist tavaliselt maha lõiganud. Näib, et asjata.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ilusad ja meeleolukad pildid :)

Eve Piibeleht ütles ...

Mina piiskenelat tema imekauni sügisvärvi tõttu kasvatangi. Kahju, et ma seda imelist aeda suvel külastada ei jõudnud. Ehk mõni teine kord.

MUHEDIK ütles ...

Igal aastaajal on aial oma nägu ja võlu. Mägitaimede etapp on meil läbitud, otsustasime aias püsti ringi käia :D Aga need pisi-pisid on kõik väga põnevad

Milda ütles ...

Nii ilus, ja valged alpikannid, eriti ilusad