Kolmapäev, 1. juuli 2015

Ei peagi kodust kaugele minema....

....et näha kaunist Eesti loodust. Piisab vaid sellest, et punktist A punkti B liikudes aknast välja vaadata. Nii olen kevadest saati maale sõites juurelnud Olustvere lähistel paisust laskuvat vett nähes, et huvitav, mis sealpool paisu toimub. Möödunud nädalavahetusel meenus see parajal hetkel, kui jõudsime sinna ja saigi kiire kõrvalepõige ette võetud. Kõigest 15 minutit ajakulu ja elamuse saime toreda. Selle paisu taga on Olustvere Jaska paisjärv, mis asub maanteest kõigest sadakond meetrit, aga ürgne loodus varjab teda parajalt niipalju, et hooga mööda sõites ei pruugi märgata. Selle tõestuseks väike fotomeenutus 27.06.
Kui juba ette võtta, siis põhjalikult on minu moto :) Käisime järve ääres ja vaatasime vähe ringi. Seal on nii palju juhuslike uudistajate peale mõeldud, et järve ääres on väike ala niidetud ja kerge jalavarjuga ligipääsetav. Samas on tajutav looduse omapäi toimetamine. Jääb vaid üle vaadata ja nautida. Rohi oli kõrge ja väga süva uurima ei hakanud. Ühe pildi siiski klõpsasin väga uhkest seaherne puhmast. Oletan, et tegemist võiks olla kevadise seahernega (Lathyrus vernus).
Veekogu oma taimestikuga on väga huvitav, väärib avastamist. Järve kaldal jalutades märkasin õitsvaid vesikuppe (Nuphar lutea). Sirvisin hiljem kodus Toomas Kuke "Eesti taimede kukeaabitsat"  ja sain märksa targemaks. Kuidas siis teha vahet vesiroosi ja vesikupu vahel sellal, kui nad ei õitse? Erinevus seisneb nende liikide leheroodude asetuses, mis on raamatus antud joonisel väga selgesti näha. Vesikupu ujulehtede külgrood ei ühine omavahel. Seevastu vesirooside ujulehtede külgrood ühinevad omavahel kaarjate silmustena. Veel üks lihtne eristamise võimalus on nende  leherootsu katsuda  ujuva lehelaba alusel. Vesiroosil on see täiesti ümmargune, aga vesikupul pisut nurgeline. Kolmas tunnus on lehe alumise pinna värvus. Vesikupul on lehe aluspind kollakasroheline, valgel vesiroosil aga valkjasroheline või lillakas. Õitsemise ajal on nende kahe määramisel võimatu eksida :) Veel seda, et vesikupp toorena väga mürgine, aga kuivatatuna või soolvees keedetuna võib vesikupu varsi kasutada nagu iga teist köögivilja. Lisaks väärt raamatutele on  Eesti taimede kohta väärt teavet internetilehel http://bio.edu.ee. Sealt sain teada, et kollane vesikupp kasvab sageli koos valge vesiroosiga. 

Järgmine taim näeb põnev välja, aga seda ma alles tuvastan. 
Selle lühimatka lõpetuseks üks üldine vaade. Selle pärast sai ju tuldud :)
Möödunud nädalavahetus polnud pikem kui iga teine, aga sündmusi ja elamusi mahtus sinna tunduvalt rohkem kui tavaliselt. Lisaks maalesõidul tehtud väiksele kõrvalepõikele käisime pühapäeva õhtul paadisõidul Navesti jõel. See on imelihtne, kui sadam oma krundil ja paat sealtsamast võtta. Ometi ei taipa selleks alati aega võtta, et minna veidikeseks seiklema. Minu esimene reaktsioon kutsele oli ka, et mul pole aega. Kui kuulsin, et külaline ka ei soovinud ühineda, tegin kiire otsuse. Seadsin sammud tagaaiast alla jõe äärde, fotokas kaasa ja seiklema ;) Tegelikult ongi nii, et paadisõit on lühiajaline, aga pigem vajab õppimist see, et jätta oma käsilolevad asjad hetkeks tahaplaanile, võtta pool tunnikest puhkust ja lihtsalt nautida. Mul on hea meel, et seda tegin. Muljed on nii toredad ja lisaks saab kummutatud arusaam sellest, et paekivi on Põhja-Eesti tunnuskivi :) Lisan siia pildimeenutused Navesti jõe paekallastest.
Kaldas kasvavad varsakabjad (Caltha palustris), mille puhmad oma meelepärases kasvukohas on saavutanud hiiglaslikud mõõtmed. 
Veel avaldasid muljet ühed jõulised kõrred, mis peaksid kaislid (Schoenoplectus) olema. Neid kasvab jõel suurte kolooniatena. Asi polegi selles, et ma siinkirjeldatut varem poleks näinud, aga pole sellele niimoodi mõelnud ega hakanud neid toredaid taimi tuvastama :)
Tagaplaanil paistab puidust sild, mille keskmine tala on ajahambast puretud ja pooleks murdunud.
Tagasiteel leidsime jõe kohale koolduva paju okste vahelt linnupesa, mis on oma ülesande täitnud ja asukate poolt maha jäetud.
Lõpetuseks pilt meie jõe pärlist, valge vesiroos (Nymphaea alba).