Teisipäev, 31. detsember 2013

TUJUKÜLLAST AASTAVAHETUST!

Käes on jälle aasta viimane päev, mil aeg teha väike vahekokkuvõte. Oli see aasta meile edukas? Ikka, kuidas teisiti! Aedniku rõõmud on kerged tulema. Piisab ilusast lilleõiest, mis tervitab kohaletulnud perenaist :) Vahest tuleb üle elada ka väiksed tagasilöögid, aga see käib ju asja juurde. Ja igal asjal, mis juhtub, on alati põhjus. Seega tuleb asja üle mõtiskleda ja teine kord mitte korrata tehtud vigu.
Edu uuel aastal kõigile rohenäppudele! Huvitavaid taimi ja toredaid kohtumisi!
Need kaunid õied on fotole jäädvustatud 23. detsembril 2013.
Kohtumiseni uuel aastal!

Reede, 27. detsember 2013

MEENUTUSED SUVISTEST ÜRITUSTEST 2013 II osa

Suve algus oli üritusterohke, mille tulemusena sai kokku ostetud hulgi uusi taimi, ilma milleta kohe kuidagi enam edasi elada poleks saanud :) Nii saigi kesksuvi pühendatud oma aias toimetamisele. See on tegelikult parim aeg suvest, mis maal oma aias veedetud on.
Neid päevi pole just kalendrisse märkinud, kui sai käidud lähemate sõprade aedades uudistamas. See toimus justkui möödaminnes ilma suurema planeerimiseta. Rõõm sõprade kordaminekute üle ja muhedad taimejutud andsid indu ja hoogu edasiminekuks.
13.juulil toimus VAS Kanarbikuga väljasõit Kagu-Eestisse. Plaanis oli külastada Järvselja taimeaeda, Reet Palusalu koduaeda ja Andres Vaasa aeda. Päevakava oli tihe, nii et Järvselja ostude plaan oli enne valmis mõeldud. Järvseljal on palju huvitavaid taimi ja sealt tühjade kätega ei lahku küll keegi. Oma ostudest nimetaks eelkõige roomavat kirsipuud, mida meie aia kivimüür juba eelmisest aastast saati ootas :)
Taimeostud tehtud sõitsime külla Reet Palusalule, et näha ta kuulsat inglise stiilis koduaeda. Kes on seda aeda külastanud, teavad suurepäraselt, milliseid elamusi see aed pakub. Istutusalad kulgevad hoogsate kaartena ja ikka leiad ennast mõttelt, et mis küll seal kurvi taga üllatada võiks. Taimegrupid on oskuslikult paigutatud arvestades taimede kõrgust, värvi, vormi ja õitsemisaega. Ma olen korduvalt ennast tabanud mõttelt, et mis seal aias küll mais-juunis toimub, kuna pole seal varem käinud. Ehk tuleb veel võimalust, et seda uudishimu rahuldada :) Pilte siia ei lisa, kuna võõrustaja ei soovinud seda. Küll aga saab selle aia pilte vaadata FBs Palusalu aed albumist aadressil https://www.facebook.com/PalusaluAed/photos_stream
Andres Vaasa aed oli vastupidiselt Reet Palusalu aia püsikuterohkusele pigem pargilaadne. See aed on alles noor. Sinna on koha leidnud mitmekülgne valik puittaimi. Taimed on kenasti gruppidena istutatud ja selles  aias jätkub silmailu taimede tärkamisest kuni sügisvärvideni. Seda meenutamaks paar fotot.

10.augustil viisid kõik teed Tartu poole :) Toimus Aalujate 5. kokkutulek. Üks väga tore ja südamlik üritus, kus saavad kokku need inimesed, kes oma aiatoimetusi blogis kajastavad. Selleks ürituseks sai päris põhjalikult valmistatud ja palju taimi kaasa võtmiseks potistatud. Ja see pole veel kõik! Lisaks kohapealsele rohevahetusele sai ka Aiasõbras tõsine šoping korraldatud. Seal jäid silma eelkõige hariliku kuuse väikesekasvulised sordid, mida süda ei lubanud maha jätta :)
Fotol taimed oma teekonda ootamas.
 
Sellised suvised väljasõidud olid aastal 2013. Hooajale pani punkti Võhma IV juurikalaat.

Pühapäev, 10. november 2013

MEENUTUSED SUVISTEST ÜRITUSTEST 2013 I osa

Eestimaa suvi on veidi lühikesevõitu, et osa saada kõigist aiandusalastest üritustest. Ei ole võimalik igal nädalalõpul väljasõite korraldada, kuna oma aed vajab ka hoolt ja tähelepanu. Seda viimast täis õigusega! Milleks mulle aed ja taimed, mille saamiseks teinekord päris palju vaeva nähtud. Ikka selleks, et senitehtu oleks hooldatud ja endale silmailu pakuks. Lisaks sellele töölkäiva inimesena tunnen, et maal nädalalõppudes mütates saan uut energiat.
Seega tuleb teha valikuid nagu ikka elus, aga päris loobuda ei saa, sest siis jääksid toimumata toredad kohtumised ja saamata rõõm suhtlemisest omasuguste aiahuviliste ja taimefanaatikutega.
Selge on see, et sellistelt üritustelt ei naaseta tühjade kätega. Kaasa tuuakse ka taimekesi, mis meele rõõmsaks teevad ja mõneks ajaks ka hingerahu pakuvad. Eks see aiandus olegi selline ala, millega sidunud inimesed on kogu aeg tulvil soove soetada mõni uus taim ja sügav huvi jälgida nende käekäiku. Tulemus sõltub teadmistest ja oskustest, mis saadakse eelkõige pikaajalise praktika käigus. 
Mõned märkmed suviste väljasõitude kohta:
20.aprill: Sulev Savisaare sibullilli uudistamas. Pikaleveninud talve tõttu olime seal esimesed külalised sel aastal. Vaadata oli hoolimata sellest päris palju. Õitsesid merenderad, armeenia kevadlilled, võrkiirised, esimesed lõokannused. Hoolimata varasest ajast said just Sulevi juurest esimesed selle aasta taimeostud tehtud. Meenutuseks pilt võrkiirisest ´Sea Green´. 
Kui juba kord välja sõidetud, ega siis koju kiirusta. Edasi sõitsime Tartu Botaanikaaeda. Seal toimus ekskursioon kasvuhoonetes, giidiks Sten. Tema asjatundilku ja hoogsa jutu saatel möödus aeg nii kiiresti, et ei märganudki. Lõpetuseks tegime veel tiiru õues ja vaatasime ka sealsed varajased kevadõied üle. Ega saanud vaatamata jätta ka vastrajatud samblaaeda , mis jättis meile väga hea mulje. See on uusim suund aianduses ja on huvitav ta käekäiku jälgida. Selle osa lõpetuseks mõni pildike botaanikaaia kevadistest iludustest.



4.mai: Sigulda lillemessi külastamine. Jah, ega need külastused pelgalt külastuseks jää, ikka leidub mõni ahvatlus, mida kuidagi ei saa maha jätta. Märkimist väärivad siberi iirised, mida pakkusid paar Läti istikuäri. Raske valiku tulemusel ostsin 3 uut siberlast. Rääkida tahaks sordist ´Mesa Pearl´. Lubatud hilise õitsemisaja ja lavendlikarva lillakast õievärvist koorus välja hoopis selline varase õitsemisajaga toredus :)
Vot selline nimetu tore siberlane on mul nüüd ja kui keegi teda nime järgi teadma-tundma peaks, siis abi oleks teretulnud. Mis seal salata, ta meeldib mulle väga :)
18.mai: Türi lillelaat. Pean tunnistama, et see oli mul esimene kord seda üritust külastada. Kodust lahkusime mõttega paari tunni jooksul pilk peale visata, aga võta näpust - läks nii nagu alati :) Hommikul enne kella 8t kohal ja päeval peale kahte tundsime, et see palavus tapab ja asutasime ennast koos priske saagiga koduteele. Lisaks sellele jõudsin äratundmisele, et olen oma suure taimehuviga nakatanud ka oma kaasa :) Ta võttis kätte ja valis sõnajalavalikust mitmeid sõnajalgu. Järgmiseks Adiantum venustum fotole jäädvustatuna.
Laadal kohtusime Eesti tuntud okspuude kasvatajate perek. Tammega. Nende valik oli suurepärane ja boonuseks veel kodumaine! Mis siin pikalt mõelda, võtsime kontaktid ja mõni päev hiljem viis tee Kilingi-Nõmme poole. Okaspuude huvilistel oleks sealt küll nii mõndagi põnevat saada. Müüvad mullapalliga istikuid, mis kaevatakse kliendi saabudes välja ja pakitakse korralikult. Meie oleme küll väga rõõmsad nende kuuskede üle, mille sealt kaasa tõime :)
2.juuni: 4. Võhma lillepäev. See on väga armas üritus, mille on VAS Kanarbik ellu kutsunud. Kultuurikeskuse saalis suur laud, kuhu paigutatud näituse eksponaadid ja seinaäärsetel laudadel näitus lõikelilledest. Korraga nii palju lilli loob üleva meeleolu ja mis salata, tekitab ka mõtteid. Alati leidub näituselaual mõni selline taim, mis paneb südame kiiremini põksuma ja aju hakkab kohe tööle selles suunas, et selle taime pean ka oma aeda muretsema. Alates 2013. aastast ongi lisaks näituse külastamisele võimalus kaasa osta taimi.
Siia lõpetuseks pildike Asplenium scolopendriumist :)
8.juuni: Tartu Botaanikaaia püsilillepäev. Nagu näha, on hooaja algus küll üritustega väga tihedalt seotud. Ma polnud sellel üritusel varem käinud ja oli suur uudishimu näha, kuidas ja mis seal toimub. Pole midagi öelda, kõik oli väga võimas! Hea korraldus ja palju taimemüüjaid ning loengud, mida sai kuulatud pakkusid väga positiivse elamuse. Loengutest tahan ära märkida Svetlana Polonskaja loengut alpiaia teemal ja Riho Terase loengut floksidest ja nende liikidest. Ei teadnudki, et floksil nii palju liike on. Meil kasvatatakse põhiliselt aed-leeklille, nõeljalehist leeklille, veel ka roomavat floksi ja ehk mõnda veel. Ja kui tagasi pöörduda kaljuaia loengu juurde, siis see ületas kõik ootused. Uskumatult huvitavaid taimi, mis kivide vahel hea meelega kasvavad - neid on palju ja kui ausalt tunnistada, siis see on teema, millega olen ennast plaaninud siduda.
Olen jõudnud äratundmisele, et kui botaanikaaed taimi pakub, siis leiab sellest valikust kindlasti midagi põnevat, mida meie istikuärid ei paku. Ja nagu ikka, olid ka seal head tuttavad, kellega mõnusat taimejuttu puhuda ja muidu ilmaelu üle arutleda. Uskumatu, mina oskan sellistel üritustel pika päeva nii hoogsalt mööda saata, et ei märkagi kuis päev on õhtusse kulgenud :)
Lõpetuseks pildimeenutus sellest ilusast soojast varasuvisest päevast, õigemini tagajärgedest :)
Nii see hooaeg hoogsalt algas, teise suvepoole üritustest kirjutan lähiajal :)


Pühapäev, 3. november 2013

SUVI 2013

Ja nii ta möödus nagu linnulennul. Oli palju huvitavaid üritusi ja südantsoojendavaid kohtumisi. Aed pakkus palju rõõme oma pidevas muutumises läbi aastaaegade. Varakevad algas nagu tavaliselt värvikirevate väikeste sibullillede õite seltsis. Minu jaoks on nendel oluline tähtsus. Kui ümbrus alles hallilt igav ja talvine rääm alles koristamata, siis just nemad on need innustajad, et kiiremini aed korda saaks ja oleks kena vaadata oma kätega loodut. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli igati kordaläinud hooaeg. Enamus uustulijaid olid talve kenasti üle elanud. Mõni võttis veel aega kosumiseks ning kohanemiseks ja ei näidanud oma õieilu.
Nagu elus ikka, nii tuleb ka aias teha valikuid. Need ei tule küll kergelt, aga kui soov on uusi ja põnevaid taimi kasvatada, siis kahjuks kõik ei mahu. 
Rajamistöödest ehk nii palju, et sai valmis sissesõidu tee kõrval oleva müüri lõpp, kuhu istutasime okaspuude väikevormid ja mõned väiksed lehtpõõsad. Nüüd on süda rahul, kuna see osa aiast on lahenduse leidnud ja näeb kena välja. 

Väga suurt rõõmu valmistab projekt "Valgus aeda". Sügisepoole on ikka väga ilus, kui lambikesed aitavad oma säraga pisut päeva pikendada.


Lisaks eelnevale on algus tehtud turbapeenrale. Jumalikult ilusaid taimi on kanarbikuliste sugukonnas. Nüüd on soov püüelda selle poole, et neile sobivaid kasvutingimusi luua ja väike valik nendest oma aeda tuua. Esimesed on juba oma koha leidnud meie aias.
 Nii see suvi möödus.
Loodan, et nüüd hooaja lõppedes on rohkem mahti ka siia märkmeid teha. 

Kolmapäev, 24. aprill 2013

... ja meie aeda

Pisut meenutusi talvest. Oktoobri lõpus sadas maha paks sulalume kiht, mille raskuse all murdusid kaks astelpaju. Vihmasest suvest tingituna oli maa nii märg, et lumi lihtsalt lükkas puud koos juurtega pikali. See lumi muidugi ei jäänud pidama. Terve talve elasin näriliste kahjustuste hirmu all. Aga oli õnne - ei olnud hiired mul ei puude koort ära närinud, ega kiviktaimlas pahandust teinud. Selle talve tõsisemaks probleemiks osutus ilmselt märtsikuine terav päike ja väga külmad ilmad. Jugapuud on saanud tõsise päikesekõrvetuse. Ma pole neid kunagi katnud ja alati on olnud kõik korras. Seekord siis nii. Eks ilmselt käärid tuleb appi võtta, aga ei hakka sellega väga kiirustama. Ja teine huvitav asi, mida varem pole olnud on see, et padjandfloksid on nagu maa külge liimitud. Ilmselt ikka lumevaip liiga kauaks neile peale jäi. Harutasin neid lahti niipalju kui sain, aga ilmselt võtan käärid ja lõikan nad pealt ära.
Varajased tärkajad tunduvad elus olevat. Õitsevad varakevadised väiksed sibullilled ja pakuvad silmailu. Kahju on ainult sellest, et eelmisel aastal soetatud valevlilleke ei elanud mingil põhjusel talve üle. Sügisel istutasin botaanilisi tulpe. Tundub, et nemad on rahul ja õnnelikud :)
Mõned pildid ikka ka. Siis hiljem hea vaadata, kuis sel aastal nii hilisel ajal õitsesid need lilled, mis tavaoludes juba märtsis oma õied paotavad. Pildid tehtud 21.04.2013
Kevad on ilus aeg looduses. Nagu alati, on ka sel aastal jõgi üle kallaste ja tekitab tunde, nagu elaks suure veekogu kaldal. Paar pilti loodusest.


Pühapäev, 21. aprill 2013

Kevad saabus meie õuele

Kevad 2013 on eelmistega võrreldes tulles justkui teelt eksinud. Kui enamasti märtsis sulab lumi ja kevademärgid tugevalt tunda, siis sel aastal ei olnud ühtegi märki sellest, et kohe-kohe ta tuleb. Terve märtsikuu oli tõsine talv. Miinuskraadid päeval ja ööd eriti külmad. Aednike jaoks oli see ootusaeg pikk ja mure sellepärast, mis toimub lume all kestis kauem kui tavaliselt. Seda suurem oli üllatus, et kui ta lõpuks tuli, siis justkui sooviga võlgnevus heastada. Lumi sulas nii kiiresti, et ei jõudnud ära imestada selle kevadeväe ja jõu üle. Nädalapäevad kevadist sooja ja esimesed kevadlilled olid õied paotanud.
Arvestades asjaolu, et minu aed on maal ja sinna alati vaatama sõita pole võimalik, olen ikka veel teadmatuses. Pole enam palju jäänud - täna või homme hiljemalt saan ka oma valdused üle vaadata ja esmase hinnangu olukorrale anda.
Mõned pildid meie linnaaia kevadekuulutajatest :)
Lumikellukesed 13.04. Näha on, et taamal veel lumi. See-eest 16.04 oli lumi juba ajalooks saanud :)



Laupäev, 9. märts 2013

Pole enam palju aega......

.... ja saabub kauaoodatud kevad. Pikkadel talveõhtutel on tunde surfatud netiavarustes ja taimemaailma võimalustega tutvust tehtud. No on ikka palju ahvatlusi. Peab suutma endale aru anda ja kuskilemaale piirid asetama. Õnneks seab olemasolev aiaruum piirid ette. Mõned siberi iirised ja pseudata iirised on tellitud. Nendele lisaks paar aedhortensiat leiavad ka kevadel tee meie aeda.
Möödunud sügisel soetasin mõned uued liiliad ja esmakordselt katsetan liiliate paljundamist sibulasoomustega. Siiani on kõik kenasti laabunud ja pisikesed liiliasibulad on kasvamas.
Esimesed külvidki tehtud ja jääb vaid oodata, kas tärkavad. Sel kevadel sai külvatud jumalatelilli ja jaapani priimulat. Lisaks nendele jäänelki. Nelgid on kenasti tärganud ja ootavad pikeerimist.
2012. aastal liitusin Võhma aiandusseltsiga Kanarbik. See on väga tegus selts, kus igale huvilisele tegevust ja enesetäiendamise võimalusi pakutakse. Talveperioodil toimuvad korra kuus teabepäevad erinevatel teemadel. Lektoriteks on kutsutud väga suurte kogemustega aednikud.
27. jaanuaril toimus teabepäev, mille teemaks oli rabaaia rajamine. Selle kohta saab lugeda siit
17. veebruaril toimus teabepäev okaspuude kasvatamisest koduaias. Info siin
Hoolimata sellest, et kevade saabumiseni on jäänud loetud päevad, on ilm veel küllalt talvine. Lund on üle ootuste palju. Meil Viljandis küll viimasel paaril päeval sadanud pole, aga miinuskraadid hoiavad olemasolevat alles. Päike särab kirkalt ja annab märku lähenevast kevadest.
Lõpetuseks mõned talvised pildid :)


 

 


 

Pühapäev, 6. jaanuar 2013

2013

Oma paar kuud on viimasest postitusest möödunud ja täna tundus õige päev olema, et tervitada saabunud aasta puhul kõiki Teid, kes te vahest siia lehele peatuma jääte :) Sooja südamega tervitan kõiki aednikke ja soovin, et kevadel oleksid taimed puhanud ja terved ning talvel peetud plaanid saaksid teostatud. 
Selle aasta talv pakub üllatusi. Esimene ehmatus oli, et jälle sula maa peale paks lumi sadas ja hirm selle ees, et närilised selle paksu vaiba all pidutsevad ning kõik ära närivad, mis nende teele jääb on nüüdseks ajalooks saanud. Praegu polegi selget arusaama, kas peaks muretsema või on asjade käik parem kui varem. See ilmselt saab meile õige pea selgeks. Ideaalis võiks ikka veidi külma teha ja lumi uuesti maha tulla. Siis ehk talvituksid taimed paremini ja oleks inimestel ka rohkem talverõõme. Sellise sulaga ja veel mõni päev tagasi olnud kiilasjääga ei saa küll kiidelda, et talv tore on :) Peab ju nii palju sellele keskenduma, et murdmata kontidega punktist A punkti B jõuaks :)
Nüüd on siis murepunktid üle käidud ja võib muljetada seda, mis maal silma jäi. Olin üllatunud, et sellest paksust lumest oli kohe väga palju ära sulanud. Jõgi on lahti ja isegi paar arglikku päikesekiirt piilus pilve vahelt. Võrreldes sellega, kui eelmistel talvedel on aed olnud paksu lumevaiba all, siis nüüd peaaegu lumeta tundus silmale aia välimus kuidagi räsitud. Raske on seda õiget väljendit leida. Klõpsisin mõned pildid ja talletan siia, et oleks hiljem hea vaadata, milline oli aed 5. jaanuaril 2013.


Päris huvitav, kas kevadel ka see luuderohu võrse veel elujõuline on. Päris mitu aastat on kulunud, et jõuaks mööda puud üles suunduda.