Laupäev, 26. november 2011

09.11

Päev enne esimest tõsisemat öökülma sai fotokaga väike ringkäik tehtud Viljandi ühes mõnusamas elurajoonis. Tegin ka mõned klõpsud ja tahan siin oma muljeid jagada.
See maja on ajaloohõnguga ja saanud omale lõpuks ka lootustandva omaniku. Krunt on suur ja sellest võiks saada üks väga vaatamisväärne objekt.
Hariliku ebatsuuga allee Uuel tänaval. Kui mu mälu ei peta, siis on see rajatud 1930datel aastatel. Kahju on ainult sellest, et igal aastal võetakse sellest uhkest reast puid maha.
Rikkalikult viljunud harilik kikkapuu. Pole varasematel aastatel teda küll sellisena märganud.
Mis puu see on :)
Harilik lumimari. Mõjub päris värskendavalt hallis sügispäevas. Kuigi jah, see pildistamise päev oli üsna päikseline.
Lehised rõõmustavad meid küll sügisel kõige kauem oma särava kollase sügisvärviga. Hariliku kuuse kõrval tuleb kontrast suurepäraselt esile.
Nüüd veel paar pildikest minu linnaaiast. See on küll peaaegu olematute mõõtmetega, aga mõni asi mahub siingi kasvama:)
Üldiselt ma ei kasvata suvililli, aga linnas mõni ikka tavaliselt on. Siin on ühed parimad suvililled lõvilõuad, kes pole eriti külmakartlikud ja on sügisel ühed viimastest, kes veel oma õisi näitavad.
Krüsanteemid on ikka võrratud. Nad on ka ühed väga head vaasililled. Need on ühed vähesed, keda raatsin vaasi tuua. Suvel on lilli palju ja ei tunne vajadust neid tuppa tuua. Sügis seevastu on juba õitevaesem ja minus tekib alati soov neid imetleda rohkem, kui jaheda ilmaga õues seda teha jaksaks.
Meie pukspuu, kes juba pea kümme aastat ehk linnas kasvanud on ja siiani ilma igasugu kahjustusteta hakkama saanud. Kasvukoht on piisavalt varjuline ja külma ning tuulte eest kaitstud. Me pole teda veel kunagi katnud ei külma ega päikese eest ja kõik OK. Ainuke hool on viimasel kahel kevadel olnud see, et olen sügavast lumest välja kaevanud vältimaks õhupuudust.
Seevastu maal ei ole asjad nii lihtsad. Seal krunt on avatud tuultele ja päikesele. Tuleb oodata, millal puittaimed sirguvad, et hellikumatele naabritele turvet pakkuda. Sel suvel siiski viisime noore pukspuu maale ka ja sai teda nüüd pisut turvatud ka. Nii et kevadel näeme:)
 Selle pildiga lõpetan. Olen lausa võlutud ´Aspirin´ist. On ikka tubli ja ilus roos. 9. novembril lõikasin teda tagasi ja viimased õied on sellel pildil.

Pühapäev, 20. november 2011

Veel meenutusi suvest

Olen pikkamööda oma suviseid pilte üleslaadinud. Nüüd siis järg 8.augusti piltideni jõudnud. Oma toimetuste käigus olen seaded paigast ära ajanud ja nüüd ei ole ise väga rahul :)
Sügisheleenium - Helenium autumnale
See on üks hea taim, kes väga pikalt meid oma õitega rõõmustab. Seda õieilu jätkub peaaegu külmadeni.
 Sügisene emajuur - Gentiana septemfida var. lagodechiana
Imekaunis sügisepoole õitsev ja puhassinise õievärviga taim. Sai alles suvel soetatud ja ei tea, kuidas minu käes edenema hakkab. Aga eks elu näitab :)
seda päevaliiliat olen ilmselt varem ka esitlenud. Mind üllatas tema õis. Olen alati olnud seda meelt, kui lehed on dekoratiivsed, siis ei tarvitse õied just eriti uhked olla :) Selle triibulise lehega päevaliilia õis on küll päris uhke. nagu näha, on taim alles noor, nii et elame-näeme, kuidas ta edenema hakkab.
Sinine mesiohakas - Echinops ritro
Väga dekoratiivsed õied ja sel aastal õnnestus mul esimest korda isekülvist taimi saada. See on küll suuresti tänu sellele, et täiskohaga töötav inimene ei jõua nii hästi oma hobitööga järjel püsida:)
.
Purpur-siilkübar ´Pink Double Delight´ - Echinacea purpurea
Mis ma oskan öelda, väga armas. On võimalus, et lamandub, aga ilmselt seda probleemi annab ohjes hoida pidades piiri väetamisega. Kuna mina ei ole eriti palju väetist oma ilutaimedele andnud, siis esineb seda muret vähem.
Liht-lursslill ´Brunette´ - Cinicifuga simplex
Möödunud sügisel sai "Võhma juurikalt" ostetud suurem kogus uusi ja huvitavaid taimi. See on üritus, millest ma siiani rääkinud pole, aga ilmselt võtan selle teema kunagi eraldi ette:) see pilt pole just kõige efektsem, aga nädal või paar hiljem oli selline õnnetu lugu, et mul ei olnud fotokat kaasas.
Siidpööris - Miscanthus
Võib vist üsna julgelt arvata, et see on üks kaunemaid kõrrelisi. Kasvab kõrgeks ja uhked õisikud, mis peaks mul ka edaspidi pildile jäädvustatud olema. Ma sain ühe väikse juurekillu kevadel ja sügiseks on ta õige pisut uusi võrseid juurde ajanud. Igati eeskujulik taim - ei hakka kiiresti laiutama.
Kellukas - Campanula sp
Selle kelluka nime ma küll ühes blogis kohtasin ja kirjutasin üles ka
:) Momendil on lihtsalt kellukas. Kui nimesilt leitud, siis täiendan:) Päris tore pinnakatja tundub olema. See üks kesk-Eesti laada ostudest. Ma olen ikka tahtnud, et minu metsade vahel asuvas aias oleks ka selliseid lihtsaid taimi lisaks uhketele päevaliiliatele, liiliatele ja muudele iludustele.
Sinine käoking - Aconitum napellum
Sinise käokinga valgeõieline vorm ´Album´. tema pole minuga koos just kõige õnnelikuma näoga. Ma arvan, et hakkame talle uut kasvukohta vaatama. Ma usun, et kui ta oleks õnnelik, siis näitaks ta ikka pikki ja uhkeid õisikuid :)
Ma ei oska selle parkjuure kohta öelda muud, et sai ta vist 3 aastat tagasi Marianne juurest noore taimena välja kaevatud ja maha istutatud. Kui mälu ei peta, siis on tal küllaltki sammasjas juur ja peale istutamist ikka põdes ka omajagu. Eelmisel aastal ootasin pikkisilmi tema õitsemist, aga nägin alles sel´ suvel.
Kivist nõlva katab kadakas, kes seal juba mõned aastad kasvanud on.
Seda paju (Salix sp9 olen ka korduvalt näidanud. Ta on nii õrn ja graatsiline oma peenikeste väänduvate okstega. Keeruline on pildile saada seda imelist taime nii, et  see habras ilu oleks detailselt näha.
Täna jätan selle ettevõtmise siinkohal katki ja püüan lähiajal oma suvemeenutustega ühele poole saada.

Neljapäev, 10. november 2011

Esimene.....

Tänane hommik erines eelmistest paljuski. Maapind oli nagu valge kuue selga saanud. Kõik oli härmas ja sädelevalt valge. On ju selle aasta sügis kestnud küll pikalt ja andnud võimaluse paljudele hilistele õitsejatele. Kui nii mõnedki astrid sageli ei jõua õitsema minna, siis sel aastal said küll nad oma õieilu näidata ja meid rõõmustada.
Uskumatu on see, et esimest korda ma sel aastal olen tõsiselt sügist nautinud. Tundub, et enam pole aastaaega, mis tunduks vastumeelne olevat. On ju tõsi see, et igal aastaajal on meile miskit nauditavat pakkuda. Kui varem on sügis oma sombuste ja niiskete ilmadega alati hirmutav olnud, siis selle aasta sügis on nii pikk ja isegi suured sajud on juba ununenud. Ja nende sügisvärvide aeg on kulgenud nii pikkamööda, et justkui poleks sellel värvide pillerkaarel lõppu nähagi. Nüüdseks on siiski enamus värvinäitajaid-demonstreerijaid oma rõõmsad kuued seljast visanud ja näitavad oma peent figuuri:) ja ootavad kevadet.
Olen minagi oma toimetustega nii kaugel, et talvel saab mõttetööd teha, ennast veidi harida ja uusi teadmisi koguda. Ja siis jälle rõõmuga uude aiandusaastasse !