Tänane hommik erines eelmistest paljuski. Maapind oli nagu valge kuue selga saanud. Kõik oli härmas ja sädelevalt valge. On ju selle aasta sügis kestnud küll pikalt ja andnud võimaluse paljudele hilistele õitsejatele. Kui nii mõnedki astrid sageli ei jõua õitsema minna, siis sel aastal said küll nad oma õieilu näidata ja meid rõõmustada.
Uskumatu on see, et esimest korda ma sel aastal olen tõsiselt sügist nautinud. Tundub, et enam pole aastaaega, mis tunduks vastumeelne olevat. On ju tõsi see, et igal aastaajal on meile miskit nauditavat pakkuda. Kui varem on sügis oma sombuste ja niiskete ilmadega alati hirmutav olnud, siis selle aasta sügis on nii pikk ja isegi suured sajud on juba ununenud. Ja nende sügisvärvide aeg on kulgenud nii pikkamööda, et justkui poleks sellel värvide pillerkaarel lõppu nähagi. Nüüdseks on siiski enamus värvinäitajaid-demonstreerijaid oma rõõmsad kuued seljast visanud ja näitavad oma peent figuuri:) ja ootavad kevadet.
Olen minagi oma toimetustega nii kaugel, et talvel saab mõttetööd teha, ennast veidi harida ja uusi teadmisi koguda. Ja siis jälle rõõmuga uude aiandusaastasse !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar