Olen selline aeglane tegelane, et aastase vahega saan siia ka miskit kirja pandud. Eelmisel suvel, kui blogi tegin, arvasin, et talvel teen palju kirjatööd, aga võta näpust: läksin ära tööle ja aega polnud sellega tegelda. Nüüd siis on puhkus ja otsustasin sellega algust teha.
Linnas pole ju eriti midagi mõistlikku teha. Maal on elu hoopis teine. Seal on loodus ja minu lemmikud - taimed. Nende hea käekäigu eest kannan hoolt nii palju kui teadmisi ja elust kogutud tarkusi on.
Olen viimastel aastatel väga suure töö teinud ja rajanud oma iluaia, mis valmis ei saa küll vist kunagi :)
Nüüd meenutus kevadest. Kui esimest lumikellukest õitsemas nägin, siis tundsin, kuidas süda võpatas ja elu minusse tulvas. Teate, kui tore see tunne oli. Käin oma suvekodus nädalalõppudel ja tegemist jagub küllaga. Kahju, et nautimiseks aega vähe jääb. Enamasti on asjad nii, et saad oma istutusalad üle käidud ja võibolla miskit uut natuke luua ja ongi aeg jälle otsas.
Olen korduvalt tänutundega mõelnud Luua kooli õpetajate peale. Nemad oma jäägitu pühendumusega aitasid minul saada selleks, kes ma praegu olen. Aitäh neile tehtud töö eest :) Eks ise ka ikka peab tahtma, muidu ei saavuta küll midagi. Mul on ikka meeles, kuidas ma halasin, et ma ei tunne üldse taimi. Praegu olen ma üsna enesekindel ja minu aias kasvab väga mitmekesine valik ilutaimi. Olen jõudnud sinnamaale, et oleks aeg otsustada, mis mind enim huvitab.
Aga kui nii juba mõelda oskan, siis ilmselt sünnib see otsus ka varsti. Ei taha ju päris padrikut luua, natukenegi võiks jälgida kujunduse põhimõtteid, et tulemus nauditav oleks.
Täna on mu lemmikuteks hostad, päevaliiliad, liiliad. armastan ka astilbesid. Põõsaste ümbruses kasvatan pinnakattetaimi.
Kui juba ise süva asjaga tegeled, siis on see kõige väärtuslikum kogemus. Minu soovitus asjahuvilistele. Olge ikka ettevõtlikud ja julgege oma unistusi teoks teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar