Tulikaliste sugukond on väga suur. Kui tahtsin leida taimeperekondade arvu, siis jäin sellega hätta. Erinevad allikad annavad infot väga erinevalt. Missouri botaanikaaia andmebaasis on Tulikaliste sugukonnas 65 taimeperekonda. Nad kasvavad suures osas külmema ja mõõduka kliimaga aladel, vähesed ka troopilistel aladel. Peamiselt on nad mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad või liaanid. Talvituvad risoomide või mugulatena. Sageli on nad tähtsal kohal niiskete niitude ja metsa alustaimedena. Tulikalisi kohtab ka kõrgmäestikes. Üldiselt vajavad nad heaks kasvamiseks parasniisket toitaineterikast pinnast ja sageli on tähtis hea drenaaž. Enamik tulikaliste sugukonna taimedest ei talu liigkuivi kasvukohti.
Meie looduses on tulikaliste sugukond esindatud umbes 10 taimeperekonnaga.
Tasub teada ka seda, et tulikalised on mürgised. Praegusel hetkel olen täheldanud, et inimesed kardavad mürgiseid taimi nii väga, et saades teada taime mürgisusest, vallandub paanika. Samas, kui järgi mõelda, siis on mürgised taimed meie ümber ja läheduses alati kasvanud. Vanaema lillepeenras oli sinine käoking (see meenus esimesena :)). Ei teadnud me tema mürgisusest midagi ja nautisime ta õiteilu. Eks lastele tehtud sellal korralikku teavitust selle kohta, mis hea ja mis halb. Kindel on see, et inimesed olid tunduvalt lähedasemad loodusega. Tänapäevases digiühiskonnas on kahju näha, et meie elanikkond aina kaugeneb loodusest. Sageli ei tunta kõige tavalisemat lille ära. Seda on lihtsalt kahju näha ja kuulda. Ei mäleta küll, et meie metsaservas asuvas kodus oleks mingit liigset muretsemist olnud sellepärast, et lapsed mööda metsa kolasid.
See saab huvitav olema, kuna tulikaliste sugukonda kuuluvaid taimi on aeda kogunenud üsna palju. Lisaks sellele ka tulika perekonda kuuluvad umbrohud, mis hea meelega istutusalale elama koliksid :)
6 kommentaari:
Jah, nii see on. Pidin pikali kukkuma, kui keegi FBs postitas sinilille pildi ja küsis, mis lill see on. Ja kõik need väljajuurimised...parem tegelegu oma lastega!
Tulikalised on tõesti kõik väga ilusad ja põnevad. Mürgisus ehk polegi see kõige hullem lugu, ei topi ju kõik suhu ja lastele saab asjad ilusti ära seletada.
Minu meelest on palju hullem lugu see, et kuumal päeval võib nende mahl nahale tekitada väga visalt paranevaid sügavaid, suuri ville ja see on üsna valusja tõsine lugu. Olen ise saanud niimoodi elulõnhalt põletada
Kahju jah, et osadele inimestele mõned taimed allergiat põhjustavad ja kurb kui esimene kogemus kohe nii valuline juhtub olema. Siiski, elulõnga allergia ei ole vist väga levinud. Ma eelmisel palaval suvel kohe ekstra proovisin omal nahal(ärge teie seda järgi tehke). Kui teaks, kuidas saaks asjalikkku teavet taimede mürgisusest ja võimalikust allergia põhjustamisest nii levitada, et paanikat ei tekiks. Tänapäeval on ju olemas häid tundlike sõrmedega töökindaid ja pikad käised päästavad käevarrenaha. Laste koolituseks on õnneks olemas tore taim nimega kõrvenõges. Seni seda veel keegi paaniliselt ei karda - vist.
Ootan huviga tulikaliste perekonna seriaali jätkumist.
Oo jaa, tulikalised! Esimesena meenub kohe harilik karukell ja palu-karukell ja karukellad üldse on ühed armsamad ja udusulisemad lilled.
Jaa, tulikalised, kullerkupud, minu arm!:) Ja sinililled, ängelheinad, ülased jne.
Mulle meeldib aias tööd teha ilma kinnasteta, no need kindad kohe häirivad. Ainukese põletuse sain kunagi aedruudult, siis läksid küll käed villi. Aga inimestel ongi erineva tundlikkusega nahk, ühel tekib põletus, teisel mitte. Targem ikka kindaid kasutada :)
Jah, öeldakse küll, et lolle küsimusi pole olemas, aga seal aiahoolikutes kohtab tõesti igasugust. Ma ei tea, kes nad on ja kust nad tulevad, aga need küsimused on seal küll vahest ajuvabad. Just täpselt, et kes on see lill, sinilill?
Postita kommentaar