kolmapäev, 24. juuni 2015

Kevadpäevi ehivad kuldsed adoonised

Kui nüüd järele mõelda, on kevad aias vist kõige õiterohkem aeg. Rääkides tulikaliste sugukonda kuuluvatest taimedest, siis nende hulgas on väga palju kevadisi õitsejaid. Adoonistest rääkides meenub see igakevadine ärevus, et kas juba.... :)
Adoonise perekonda kuulub erinevatel andmetel umbes 30 liiki. Looduslikult kasvavad Euroopa ja Aasia steppides. Neid kasvab ka mägedes kuni 4500m merepinnast. Adooniste kirjeldamiseks võiks ehk pisut õitest rääkida. Tupplehti on sellel toredal lillel 5 ja kroonlehti 5 kuni palju, tolmukaid palju, pähklikesed ovaalsed, kandilised, ristroodudega ja lühikese konksjalt kõverdunud nokaga. Tähtis on ka seda teada, et adoonised on pikaealised taimed.
Meie aias kasvab 2 liiki adooniseid. Adonis amurensis on meie aias alates 2010. aastast. Õitseb igal aastal ja märkamatult umbes juulikuus läheb ära puhkama. Amuuri adoonisel on ka väga uhkeid sorte, mida pakutakse Euroopa istikuärides suhteliselt kalli hinna eest müügiks. Usun, et kunagi mõne edeva omale lisaks soetan :) Olemasolev taim pole siiani seemet andnud, mis mõningaselt üllatab. Usun, et selle probleemi lahendab juhus, et ühes sel aastal soetatud Trilliumi potis on väike amuuri adoonise seemik. Istutan selle vanale taimele naabriks :) Fotomeenutus sellest toredakesest 25. aprillist, kus ta oli juba õitsemise tippaega ületanud. 
Adonis vernalis oli mu unistustes mitu aastat. Eelmisel aastal mu suur unistus sai teoks, kui õiges kohas kurtsin muret :) Ja huvitav on see, et soovidel on kombeks kohe mitmekordselt täide minna. Tee minu aeda leidis kogunisti kaks taime :) Nüüd olen ma nii indu täis, et kavatsen neid ka külvata. Nad on väärt taimed, mida võiks aias kohe päris mitu olla.  Ja oh seda põnevust, ei teadnudki, et kevadadoonisel ka sort ´Alba´ olemas on. Lugesin seda just Kähri kevadlillede raamatust. Googel ei andnud otsingutulemusi kahjuks :( Praegu olen õnnelik oma taimede üle ja pildimeenutus 26. aprillist.
Kui mõni asi on määratud nurjuma, siis see kindlasti, et ei olnud head õnne saada avatud õitega pilti. Viimane pilt 10. maist, kui armas tütar tuli meile emadepäeva puhul üllatuskülaskäigule. Siis otsis ta oma fototehnika välja ja suurim kingitus oli hetkeseisu jäädvustamine aias läbi hobifotograafi pilgu :)

7 kommentaari:

Suvelilleke ütles ...

mul kevadadoonis juba aastakümneid, kuid seemnest pole seda õnnestunud paljundada ei minul ega isal. Loodetavasti oled rohkem õnnega koos!

Eve Piibeleht ütles ...

Adoonised on imeilusad, kuid oma aias neid kodustada pole mul õnnestunud. Miski neile siin ei meeldi.

Milda ütles ...

Mul kasvavad rôômsalt kôrvuti punase sarapuu all, kuigi lugesin, et tahavad pisut erinevaid tingimusi. Kevadadoonis on alles uus ja. Juba môtlesin, et on läinud, sest ajas end nii hilja välja.

MUHEDIK ütles ...

Adoonised on kevadises aias kui väikesed päikesed. Mul on mõlemad liigid andnud mõnel aastal isekülvi, ju on tingimused selleks soodsad olnud. Ole kevadise rohimisega nende ümbruses ettevaatlik.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Adoonised on tõesti võrratud ja minagi arvan, et mõne sordi soetan kui suudan välja valida, aga see on hirmraske :) Amuuri adoonis on mul täitsa usin külvama, kevadadoonis pole seda siiani teinud.

Tii ütles ...

Kui Amuuri adoonis kaotab juulikuus lehed, mis juhtub kevadadoonisega kui juhtub?

helleaed ütles ...

Kevadadoonisega ei juhtu midagi. Ta säilitab maapealsed osad kuni sügiseni. eelmisel aastal oli ta mul esimest aastat, ei mäleta just, kas esimene külm ta ära võttis. Kasvukoht ei tohiks olla liiga toitaineterikas, muidu suve teisel poolel kipub lamanduma. Mis seemikutesse puutub, siis olen õppinud neid märkama ja mitte liiga vara istutusalasid torkima. Aga tõepoolest see amuuri adoonis ei vilju mul, olen seda jälginud.