Reisimuljed pea-alaspidimaalt

Oleks juba ammu pidanud selle käigu ette võtma, aga olen sellise pika hoovõtuga. Õnneks saavad vajalikud asjad kord nagunii tehtud, vast väikest tõuget ainult vaja ja ongi plaan küps. Vabandan enda pikka mõtlemist sellega, et sihtpunkt oli ikka väga kauge, lausa maailma kuklapoolel. Antud juhul aitas meie reisi teoks saamist kiirendada väikese ilmakodaniku sünd seal kaugel.
14. veebruari õhtul lendasime Tallinnast välja ja 16. varahommikul olime Austraalias, Queenslandi Osariigis Brisbanes.Oh, küll oli tore maanduda, vastas igavene suvi ja kallid lähedased.  Üks lustakas pildimeenutus pea-alaspidimaalt, mis sai seal kohapeal valmis meisterdatud :)

 Olen juba paari kuu jagu kodus tagasi ja kuidagi pole jaksanud ennast nii hästi kontsentreerida, et need võrratud muljed kirja panna. Teema on nii mitmekesine ja annab palju mõtlemisainet, millest kirjutada. Alustuseks natuke eluolust. Meie peatusime Brisbane linnas, mis on Queenslandi osariigi pealinn ja rahvaarvu poolest 3. kohal Austraalias Sydney ja Melbourne järel. Linn on noor, alles 1824. aastal rajatud. Silma jääb see, et vana arhitektuuri on väga vähe säilitatud. Seda olevat alles hiljuti hindama hakatud ja need vähesed vanad ehitised on uutega kenasti seotud. Näha oli ka vanade ehitiste renoveerimist. Üleüldse oli linnas väga palju ehitustegevust näha. Uusimad ehitised on ikka uhked kõrghooned.
Elukorraldusliku poole pealt on seal kõik korralikult läbi mõeldud. Linnatransport töötab väga hästi. Kasutatakse sõidukaarti, mis kehtib nii linnaliini bussis, -rongis kui ka jõetaksol. Viimane on eriti asjakohane, kuna linna jagab kaheks Brisbane jõgi. Mugav on nende sõidukitega ühest punktist teise liikuda. Tegime seda meiegi ja saime väga positiivse elamuse. Jõesadamad on väga korralikult on välja ehitatud jälgides reisijate turvalisust.

Just jõetaksolt saime ilusaid linnavaateid, millest paar tükki ka siia lisan.

Viimasel pildil on näha võimas pankrannik, mille ees on jõkke ehitatud jalakäiatele rada, et saaks jalgsi liikuda ühest punktist teise. Näha oli ka selliseid ehituslahendusi, kus oli osa ehitisest lausa vee kohale ehitatud.

Ujuvalusel söögikoht.

Lisaks kõrghoonetele jõe kaldal, oli seal ka väga jõukatele linnakodanikele kuuluvaid eramuid, mille juures oli kindlasti oma jõesadam. Näiteks siia üks väga teistsugune maja. Tavaliselt on seal majad üsna heledavärvilised, aga viimane lausa mustjas. Eristus teistest niivõrd, et pildistasin teda jõe teisest kaldast.

Nüüd tagasi linnatranspordi juurde. Linnaliinibussidega sõitsime kõik sõidud südalinna, kuna seal on parkimisega probleeme. Väga lihtne oli, sõidavad piisavalt sagedasti ja teenindus on kõrgel tasemel. Bussijuht on sealses ühiskonnas tõeline TEENINDAJA! Kui tuli klient lapsevankriga, siis oli bussijuht kiirelt juhendamas, et nad kenasti õigele kohale saaksid. Kui seal juhtus mõni reisija ees olema, siis suunati ta kenasti teisele kohale istuma. Täitsa tavaline oli see, et bussijuht tõusis rooli tagant ja läks inimesi abistama või juhendama. Kusjuures huvitav on seegi, et bussidele on ehitatud eraldi teed ja seega ei mõjuta nende õigeaegset sihtpunkti jõudmist suurlinnale omased ummikud. Bussiootepaviljonid on väga kenad ja sageli on jalakäijatele ehitatud tunnelid sõidutee ületamiseks kõrgusesse üle tee. Alt saab üles liftiga, milles on toimivad jahutussüsteemid. Elu nagu imedemaal :)

Lisaks eelnevale on ka jalgrattaid püütud ausse tõsta. Linnas on jalgrattaparklad, kust saab neid laenutada ja järgmisse punkti sõita. See variant polevat veel väga aktiivset kasutust leidnud, aga sõitjaid oli siiski näha tänavapildis.

See osa reisimuljetest on nüüd lõpusirgel. Kokkuvõtteks võib vaid öelda, et väga hea mulje jäi sellest ilusast ja puhtast keskkonnast ning rõõmsatest inimestest seal kaugel soojal maal. Killuke südant jäigi sinna.