Täna on esimene nädalavahetus sellel aiandushooajal, kui ma oma aeda ei külastanud. Hing natuke küll kripeldab sees, aga ehk elan üle :) See on ikka võimas tunne küll, kuidas üks asi niipalju köidab, et lausa sõltuvus sellest on saanud. Jah, eks selleks aastaks hakkab aiaelu otsi kokku tõmbama. Veel on vaja mõelda, et kõik kaitset vajavad taimed talveks korralikult ette saaksid valmistatud ja kuuseoksad ka alles metsast toomata. Loodan, et kõik sujub ja miski oluline tähelepanuta ei jääks.
Samas olen ma ääretult rõõmus selle üle, et ma viimase nelja aastaga olen suutnud midagi nii suurt ja vaatamisväärset luua. Selle ürituse juures on mul alati abiks ja toeks Ain olnud, kuigi maad olen küll enamasti üksi kaevama pidanud :) See on nii, kuna samal ajal on Ain olnud ametis meie olmeprobleemide lahendamisega seal metsade vahel asuvas väikses paradiisis.
Kui ma ükskord järjega niikaugele jõuan, et suvised pildid esitletud saan, siis tegelen natuke ka analüüsiva osaga. Huvitav oleks ju näha selle aia arengut aastate lõikes. Hea on, et olen üsna kirglik pildistaja. Seega fotomaterjali jagub erinevateks võrdlusteks küllaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar