Külmaõrnade lillesibulate säilitamisest

See on teema, mida siin hiljuti lahkasin ja arutlesin, kuidas kaeralille sibulaid parimal viisil säilitada. Nüüd leidsin aialehest :) artikli, mida otsustasin siia talletada, siis hea vaadata, kui meelest läheb või küsimusi tekib.


Kroonülane (Anemone coronaria) ei talu, kui temperatuur ületab 6 soojakraadi. Toasoojuses mugulad tohletuvad ja on kevadeks hukkunud.
Mugulbegooniat (Begonia x tuberhybrida) hoidke ruumis, kus on 8–10 kraadi.
India kanna (Canna indica) lõigake sügisel tagasi 20 cm peale. Temperatuur talvitusruumis peab olema 12–15 kraadi, see ei tohi langeda alla 10°. Kanna on kapriisitar, kelle muguljalt paksenenud risoomid võivad talvisel säilitusel mädanema minna. Vaadake taimed aeg-ajalt üle ja lõigake mädanevad taimeosad välja.
Kaeralill (Crocosmia x crocosmiiflora) lõigake sügisel 10 cm peale tagasi ning pange turba või liiva sisse. Sobivaim talvitumistemperatuur on 4–6 kraadi.
Daalia (Dahlia) muguljuuri ja valkja hiidhüatsindi (Galtonia candicans) sibulaid hoidke kuivas turbas või liivas, sobivaim talvitumistemperatuur on 4° piires.
Gladiool (Gladiolus x hortulanus) lõigake sügisel tagasi 10 cm peale. Kõige paremini talvituvad tema sibulad 5° jaheduses.
Lõhnav gladiool (Gladiolus callianthus) on üks väheseid, kes vajab talve üleelamiseks peaaegu et toatemperatuuri – 15–17 soojakraadi. Tema kodumaal Lõuna-Aafrikas on talvel just selline temperatuur. Taimed lõigake sügisel tagasi 10 cm peale ja säilitage liiva-turba segus.

Vaadates seda juhendit võib julgelt öelda, et taimed on ikka väga kannatlikud ja sitked tegelased. Olen ise ja mu tuttavad neid küll väga erineval viisil üle talve pidanud. Ainuke ehk kanna, kes on kapriissem. Eelmisel aastal ta minu käes ja keldris hoiul olles küll kevadel enam elujõuline ei olnud. Täna tegin järelduse, et vist pisut liiga madal temperatuur selle põhjustas. Siit järeldus, et inimene õpib kogu elu :)