Pisut meenutusi talvest. Oktoobri lõpus sadas maha paks sulalume kiht, mille raskuse all murdusid kaks astelpaju. Vihmasest suvest tingituna oli maa nii märg, et lumi lihtsalt lükkas puud koos juurtega pikali. See lumi muidugi ei jäänud pidama. Terve talve elasin näriliste kahjustuste hirmu all. Aga oli õnne - ei olnud hiired mul ei puude koort ära närinud, ega kiviktaimlas pahandust teinud. Selle talve tõsisemaks probleemiks osutus ilmselt märtsikuine terav päike ja väga külmad ilmad. Jugapuud on saanud tõsise päikesekõrvetuse. Ma pole neid kunagi katnud ja alati on olnud kõik korras. Seekord siis nii. Eks ilmselt käärid tuleb appi võtta, aga ei hakka sellega väga kiirustama. Ja teine huvitav asi, mida varem pole olnud on see, et padjandfloksid on nagu maa külge liimitud. Ilmselt ikka lumevaip liiga kauaks neile peale jäi. Harutasin neid lahti niipalju kui sain, aga ilmselt võtan käärid ja lõikan nad pealt ära.
Varajased tärkajad tunduvad elus olevat. Õitsevad varakevadised väiksed sibullilled ja pakuvad silmailu. Kahju on ainult sellest, et eelmisel aastal soetatud valevlilleke ei elanud mingil põhjusel talve üle. Sügisel istutasin botaanilisi tulpe. Tundub, et nemad on rahul ja õnnelikud :)
Mõned pildid ikka ka. Siis hiljem hea vaadata, kuis sel aastal nii hilisel ajal õitsesid need lilled, mis tavaoludes juba märtsis oma õied paotavad. Pildid tehtud 21.04.2013
Kevad on ilus aeg looduses. Nagu alati, on ka sel aastal jõgi üle kallaste ja tekitab tunde, nagu elaks suure veekogu kaldal. Paar pilti loodusest.
3 kommentaari:
Valevlill tundub maitsevat hiirtele, mul enamus elus, aga hiirteradade kohal augud :(
Hea, et talvekahjud pole märkimisväärsed. Mõnes aias kahjuks nii pole läinud, ei tunne ka kõiki, et küsida, kas need nirusti talvitunud olid kaetud või mitte.
Teil veed voolavad, meie järv on veel kindlalt jääs ega näita mingeid sulamise märke.
Jah, omalgi hea meel, et suuremat kahju pole. Sel talvel polnud mul kaetud ühtegi taime, ainult mõned kuused olid pistetud kaitseks kitsede eest ja mõni võrk ümber põõsaste veetud. Ma kartsingi ennekõike hiirte rünnakut, aga ehk ikka oli maapind natuke külmunud lume all. Ja huvitav on see, et mutid vist põhja poole kolinud, meil nende tegevusest küll jälgi näha polnud.
Thelale - valevlill on nii kaunis, et kindlasti soetan uued ja siis peab mõtlema, äkki sibullille korvid aitavad.
Ilusat kevade jätku kõigile blogistajatele!
Postita kommentaar