Puhkus saartel

Puhkus ammu möödas ja muljed kirja panemata. Olid ilusad ilmad juulis ja suuremad ettevõtmised aias teoks saanud, tundsime, et perepuhkus tuleb enne ette võtta, kui töökohustused ajavõimalusi piirama hakkavad. Nii saigi varustus autosse pakitud, lapsed kaasa ja sõit Hiiumaa poole võis alata. Ega me väga kiirustanud, oli juba õhtu, kui kohale jõudsime.

Plaan oli selge, et külastame kindlasti Vaemla villavabrikut, kus perefirma Hiiu Vill ehtsast villasest käsitööd meisterdab ja neid müügiks pakub. Villavabrik tegutseb ainsas Vaemla mõisast allesolevas majas, mis on algselt ehitatud heinaküüniks. Lahked käsitöölised võtsid meid vastu ja tutvustasid oma valdusi. Seal oli põnevust küllaga. Vanad seadmed - kraasid, heidemasin ja villahunt on Poolast toodud ja ilmselt 19. sajandil valmistatud. Nendega tehakse veel tänasel päeval tööd ja seda on võimalik huvilistel näha.

Nii toredast kohast ei tulda ilma meenet kaasa ostmata ära. Nii meiegi, valida oli palju, aga valituks osutusid randmesoojendajad, mida jahedal ajal hea kasutada ja meenutavad tublisid Hiiu naisi, kes nad on valmis kudunud ja mustridki peale tikkinud :)

Käsitöölised on väga praktilised ja kasutavad kõik materjali lõpuni ära. Pildile on jäänud poe väljapanekust mõned toredad mänguasjad, mis on jääkidest valmistatud. Kuigi jah, kõige tillemad meened olid imepisikesed hiired, mis suurepäraselt kiisude leluks sobivad.

Kes juba Hiiumaale sõidab, ei jäta käimata Ristimäel. Ristide valmistajad on väga leidlikud olnud. Oli väga erinevaid tehnikaid kasutatud ja muidugi lõpmata palju lihtsaid riste. Sealt ka pildimeenutus.

Taimehuvilise turistina käisin enamus aega pilk taimestikule suunatud. Ja oli, mida vaadata :) Loodan, et ei eksi, ilmselt oli see metsaserv karulaugu kasvukoht.

Kõpu tuletorn ja selle lähiümbrus kenasti hooldatud ja tuletorni kohvikus hea aeg maha võtta ja lihtsalt nautida ilusat suve ja puhkust :) Lisaks vaade tornist, mida võibki imetlema jääda.

Ristna tuletorn ei ole külastajatele avatud, aga uudishimulikena käisime seda ikka vaatamas. Muljed ümbrusest said pildile jäädvustatud ja saavad ka siia talletatud :)

Torni lähistel metsaraja ääres oli selline tore skulptuurikene :)

Huviga pildistasin taimi, mida mandril just sageli ei kohta.Massiliselt kasvab harilikku kuldkanni.

Üks väga põnev taim on merihumur. Ma ei teadnud-tundnud teda, aga suur soov oli temast rohkem teada. Ta on igati nii korrapärase välimusega ja jäi mu meeltesse. Nii ma ette võtsingi ja uurisin ta kohta rohkem. Ta on paksude lihakate lehtede ja vartega taim, kasvab klibustel mererandadel soolases pinnases. Ta juured võivad ulatuda kuni 10 meetri sügavusele, et rasketele kasvutingimustele vastu pidada. Panen siia ka lingi, kus teda kenasti kirjeldatakse: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mhumur.htm

Olen kuskil rannaalal pildistanud taime nii, et isegi ei mäleta seda hetke. Pilti vaadates tundub, et tegu võiks olla hariliku maavitsaga.

Liiv-vareskaer rannaklibus oma valkjate karedate lehtedega uhkeldamas. Naabriks jälle merihumur :)

Rand-põisrohi

Merikapsas

Randaster

 Rand-seahernes jäi ka mu pilgu ette. Ja üleüldse ütleks nende rannataimede kohta, et nad näevad väga head ja lopsakad välja. Justkui polekski neil ei haigusi ega kahjureid.

  Järgmiseks lauk meie loodusest, pakun, et see võiks olla metslauk.

Soopihl, mis on meie looduses tavaline, aga hinnatud oma raviomaduste poolest. Karepa ravimtaimeaia perenaise sõnul tehakse sellest salvi, mis aitab selja- ja liigesehädade korral.

Lõpetuseks paar pilti meie looduse pärlitest - käpalistest :)