Hoolimata sellest, et käes on suur sügis, kaugel see talvgi enam on... Täna teen väikese tagasivaate möödunud suvesse.
1. Juuni alguses õitsesid heitlehised rodod ja õues olid jope-ilmad.
2. Cypripedium reginea on meie aia esimene kuldking ja kingakeste hulgas üks hilisem õitseja juuni teises pooles. Kasvab, õitseb ja paljuneb kenasti.
3. Iris sibirica õitseb ka juunis ja nende sordid täiendavad seda aega, kui teisi õitsejaid vähevõitu. Tegelikult on nad igati head taimed, kuna nende kenad sihvakad lehed püsivad ilusana sügiseni.
4. Üks osa aiailust on ka erinevad puittaimed kas siis vormi lõigatuna või loomu poolest pehmema vormi- ja kena kasvukujuga.
5. Aiaelule lisavad vürtsi erinevad putukad-mutukad. Mina ei ole eriti osav nende määramisel, aga siin üks korpulentne tegelane loodushuvilise lapselapse käel poseerimas.
6. Seened aias on veel üks põnev teema ja juba juunis näeb esimesi. Pole neid endale selgeks teinud, seni olen piirdunud pelgalt imetlemisega. Fotol siis seened kõduneval kännul.
7. Allium on taimeperekond, mis on mulle alati huvi pakkunud. Nende violetsed, vahest ka valged õiekerad loovad aeda kena kontrasti.
8. Juunis valmivad ka esimesed varakevadiste õitsejate viljad. Pildil Pulsatilla dahurica siidiselt helkivad vilikonnad, mis paistavad kaugele ja kutsuvad lähemalt kaema.
9. Suvised vaated on külluslikud ja valida neist paar-kolm on tõsine teema, sest aed on igast küljest vaadelduna näitamist-vaatamist väärt.
10. Allium insubricum on laukudest üks kõige-kõige... Temale jätkub aedniku tähelepanu ning hellitavat pilku piisavalt ja aiakülalistele samuti ei jää see taim kunagi märkamatuks.
11. Lisaks maismaaelanikele kihab ka veesilmas oma elu. Piklike kodadega veeteod, kelle sinnasaamisest pole mul vähimatki aimu, ja ka meie "kroku" on leidnud sinna ise tee. Veesügavustest kedagi pildile püüda pole just lihtne, aga ähmane kujutis on selle ürituse tulemusel siiski saadud.
12. Cyclamen purpurascens on südasuvel õitsev alpikanni liik. Esimene taim oli mõne aasta aias ainuisikuliselt esindatud, kuniks arvasin, et tal üksi ehk igav ja tõin mõne taime juurde.
13. Daphne nime kuuldes hakkab küll pea kõigi kiviktaimla sõprade süda kiiremini põksuma. Viimastel aastatel pakutakse ohtralt kääbusvorme välismaistes netipoodides. Nende kasuks räägib seegi tõik, et nad on korduvõitsejad juhul, kui on saanud sobiva kasvukoha. Pildil 4-aastane Daphne arbuscula.
14. Augustis valmivad pojengide viljad. Nagu mustad säravad pärlid on Paeonia mascula viljad.
15. Läheneva sügise tunnuseks on Allium sikkimensis'e ja Gentiana septemfida sinine.
16. Lisaks kaunitele suveõitele on ka lehtdekoratiivsed taimed, mis ei jää märkamatuks. Rhododendron pachysanthum ja Woodsia polystichoides on siinkohal näitamiseks valituks osutunud.
17. Augusti lõpus on juba sügise märgid õhus. Kikkapuu viljad värvuvad ja taevas rändavad sünged pilved.
Niipalju suviseid hetki ja õige pea tuleb juttu värviküllast sügisest.
3 kommentaari:
Ma tean, et teie aias võib veeta tunde ja tunde ja ikka on nii huvitav. Ilust rääkimata.
No ja nüüd on siis üks eluvajalik rodo nimekirjas rohkem. :)
Kroku oli ka äärmiselt sümpaatne.
Tegelikult võiks neid hetki rohkem olla, vägagi inspireeriv!
Kuidagi nii on läinud, et kogu aeg on miskit muud vajalikku käsil. Nii polegi aega pikemaid postitusi kokku panna 🙂
Aitäh kiituse eest! Meenus sellega üks vanasõna kiitmisega seoses 😀
Üks põnevamaid aedu üldse. Püüan vähemalt korra aastas ennast teile külla kutsuda. Kui jutublogiks aega napib, pane pilte. Huvitav oleks näha kõigist kuudest rohkem pilte. Sest aina ilusamaks ja põnevamaks teil seal edeneb.
Postita kommentaar