Enne aastavahetust tuleb vanad võlad likvideerida. Olen eesmärgiks võtnud suvemeenutustega ühele poole saada. Siis saaks juba teistel teemadel jätkata.
13.08
Meie miniatuurne raba, mille Ain mõned aastad tagasi rajas. Me oleme ikka üks huvitav paar - ühele meeldib üks, teisele teine. Ain on kahtlemata huvitavam inimene kui mina, sest tema huvid on alati sellised erilised. Mina olen pigem selline taimehuviline, kes tahab palju erinevaid kasvatada ja näha, kuidas nad edenevad.
Aed-kuldvits, kelle kasvutingimused on üsna nigelad. Ma ei raatsi päris loobuda ka, nii et siis üsna eraldatuna teistest peab ta hakkama saama.
Himaalaja jalgleht -
Podophyllum bexandrum
Mulle on see taim alati sümpaatne olnud ja kasvab ta mul siin paari aasta jagu või äkki kolm aastat juba. Tema ümber on sirgumas noored taimed, mis isekülvi teel saadud. Lugesin kuskilt, et ta aeglasekasvuline on ja nii ongi :) Need taimed tärkasid eelmisel aastal ja ehk järgmisel aastal hakkavad lõpuks oma õiget suurust saavutama.
Kassiurb-puju -
Artemisia ludoviciana
Sügiseks on ta osaliselt lamandunud istutusala servas olevatele kividele. See ei ole minu jaoks häiriv fakt, kuna mind võlub eelkõige tema hall lehevärv. See mõjub kuidagi rahustavalt ja pakub kena vahelduse roheliste taimede vahel.
Sügisheleenium -
Helenium autumnale
See taim on üks tänuväärne õitseja sügisel. Peaaegu külmadeni on ta õitega kaetud.
Selle ülase ümber tundub olema segadus. Luualt saime ta jaapani ülase nime all, aga ei ole kindel, kas ikka on. Blogides on see teema läbi käinud ja on erinevaid variante välja pakutud:)
Sel aastal jagus inkarvilleal jõudu ka sügisel teist korda õitseda. Ma ei tea, kas ta mul järgmisel aastal ka veel alles on, aga eks näeb. Eelmisel aastal sai need taimed seemnetest külvatud ja kasvasid kenasti, sel aastal õitsesid rikkalikult. Aga et ma ise neid seemneid ei hankinud, siis ka puudub täpne teave, kas on harilik inkarvillea või hoopiski kaheaastane sugulane. Õied on tal küll väga luksusliku välimusega.
Sauruse võhk
See eksootiline lehtdekoratiivne külmaõrn sibullill tuli meile kaasa mõned aastad tagasi Mati Rangi juurest koos ühe taimega. Nii ma olen teda igal sügisel üles kaevanud ja kevadel jälle maha istutanud. Sel aastal esimest korda võtsin ainult ühe sibula üles ja ülejääk jäi maha. Katteks mõni kuuseoks. Olen kogu aeg püüelnud sellepoole, et ei peaks sügisel ja kevadel nende taimede kaevamise-istutamisega tegelema. Sealt ka see asjaolu, et ma ei kasvata daaliaid.
Kanna on küll taim, kes vajab auväärset kasvukohta, et saaks uhkeldada oma iluga, aga mulle toodi ta kohale ilma etteteatamata ja nii pidi ta leppima kasvukohaga teiste taimede vahel. Siit sain jälle taimejuurika, mis suve jooksul peenras kasvades ohtralt paljunes ja nüüd ootab keldris järgmist aastat:)
Krüsanteemid koos härjasilmadega moodustavad kena kontrasti. Ilmselt olen ma seda kooslust juba esitlenud ka, aga et meie 2011 aasta sügis nii helde oli, siis jagus õitsemist pikaks ajaks.
Kirju salvei on üks väheseid üjheaastaseid taimi, mis mind tõeliselt köidab sel aastal tõin paar taime ema aiast omale, sest olen märganud, et teda saab siis järgmisel aastal isekülvi teel uuesti. Minu paari ruutmeetri suurusel köögiviljamaal jagub ka paari sellise taime jaoks ruumi.
Nüüd veel mõned vaated.
Need värvid on mind küll alati köitnud ja pea igas postituses tahan neid ka lisada:)
Ritausma õitseb ka veel ja rõõmustab meid oma õrnroosade õitega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar