12.09.2011

Pikalt kestnud sügis võimaldas taimedel kaua õitseda ja kirkad sügisvärvid tekkisid küll hiljem kui tavaliselt.

Sügislilled - Colchicum hybridum
Sügislillede õitsemine toob aeda killukese värskust. Nad on kuidagi haprad ja õrnad.

Päevaliilia õitseb teist korda. Tõsi küll, ta oli ka päevaliiliatest esimene suvel, kes oma õied avas.

Alpi tihashein - Scutellaria alpina
Väga pikalt õitsev poolpuitunud vartega roomava kasvuviisiga püsik. Õitseb pea kogu suve, ainult sügisepoole muutub korraks räsituks. Kui aega on, siis äraõitsenud õite eemaldamine hoiab taime kena. Annab ka isekülvi, mida ma sel suvel esimest korda märkasin. Muidu püsib väga hästi paigal, ei laiuta:)

Kaunis kukehari - Sedum spectabile

Aed-kaeralill - Crocosmia x crocosmiflora
Mul vist ei õnnestunud taime talvitamine. Ta kasvatas keldris pikad varred, mis olid pea pool meetrit pikad. Lõikasin need kevadel tagasi ja asi päädis sellega, et ainult paar õit oli. Sel aastal proovisin ka seda viisi, et puhastasin sibulad nagu gladioolil ja need seisavad hoopis jahedas toas.

Topeltõieline siilkübar on väga pika õitsemise ajaga ja väga sümpaatse õievärviga. Temaga peab olema väetamisel ettevaatlik, muidu lamandub.

Hosta - Hosta
Selle hosta tõin sügisel ka linnast maale. Ma loodan, et kasvukoht sai sobiv valitud:)

Selle taime kohta peaks küll kirjutama: "Mõista, mõista, kes see on?" Mina igal juhul ei tea:)

Esiplaanil kuldvits ´Golden Dwarf´

Esiplaanil astilbe, taga harilik kitseenelas ja harilik kuusk. Pinnakatjaks on koldnõges? Mulle see kooslus meeldib.

Sügisesed õied

Roomava sõstra leekivpunane sügisvärv ei jää kellelegi märkamatuks.

Pildimeenutused suvest

Enne aastavahetust tuleb vanad võlad likvideerida. Olen eesmärgiks võtnud suvemeenutustega ühele poole saada. Siis saaks juba teistel teemadel jätkata.
13.08

Meie miniatuurne raba, mille Ain mõned aastad tagasi rajas. Me oleme ikka üks huvitav paar - ühele meeldib üks, teisele teine. Ain on kahtlemata huvitavam inimene kui mina, sest tema huvid on alati sellised erilised. Mina olen pigem selline taimehuviline, kes tahab palju erinevaid kasvatada ja näha, kuidas nad edenevad.

Aed-kuldvits, kelle kasvutingimused on üsna nigelad. Ma ei raatsi päris loobuda ka, nii et siis üsna eraldatuna teistest peab ta hakkama saama.

Himaalaja jalgleht - Podophyllum bexandrum
Mulle on see taim alati sümpaatne olnud ja kasvab ta mul siin paari aasta jagu või äkki kolm aastat juba. Tema ümber on sirgumas noored taimed, mis isekülvi teel saadud. Lugesin kuskilt, et ta aeglasekasvuline on ja nii ongi :) Need taimed tärkasid eelmisel aastal ja ehk järgmisel aastal hakkavad lõpuks oma õiget suurust saavutama.

Kassiurb-puju - Artemisia ludoviciana
Sügiseks on ta osaliselt lamandunud istutusala servas olevatele kividele. See ei ole minu jaoks häiriv fakt, kuna mind võlub eelkõige tema hall lehevärv. See mõjub kuidagi rahustavalt ja pakub kena vahelduse roheliste taimede vahel.

Sügisheleenium - Helenium autumnale
See taim on üks tänuväärne õitseja sügisel. Peaaegu külmadeni on ta õitega kaetud.

Selle ülase ümber tundub olema segadus. Luualt saime ta jaapani ülase nime all, aga ei ole kindel, kas ikka on. Blogides on see teema läbi käinud ja on erinevaid variante välja pakutud:)

Sel aastal jagus inkarvilleal jõudu ka sügisel teist korda õitseda. Ma ei tea, kas ta mul järgmisel aastal ka veel alles on, aga eks näeb. Eelmisel aastal sai need taimed seemnetest külvatud ja kasvasid kenasti, sel aastal õitsesid rikkalikult. Aga et ma ise neid seemneid ei hankinud, siis ka puudub täpne teave, kas on harilik inkarvillea või hoopiski kaheaastane sugulane. Õied on tal küll väga luksusliku välimusega.

Sauruse võhk
See eksootiline lehtdekoratiivne külmaõrn sibullill tuli meile kaasa mõned aastad tagasi Mati Rangi juurest koos ühe taimega. Nii ma olen teda igal sügisel üles kaevanud ja kevadel jälle maha istutanud. Sel aastal esimest korda võtsin ainult ühe sibula üles ja ülejääk jäi maha. Katteks mõni kuuseoks. Olen kogu aeg püüelnud sellepoole, et ei peaks sügisel ja kevadel nende taimede kaevamise-istutamisega tegelema. Sealt ka see asjaolu, et ma ei kasvata daaliaid.

Kanna on küll taim, kes vajab auväärset kasvukohta, et saaks uhkeldada oma iluga, aga mulle toodi ta kohale ilma etteteatamata ja nii pidi ta leppima kasvukohaga teiste taimede vahel. Siit sain jälle taimejuurika, mis suve jooksul peenras kasvades ohtralt paljunes ja nüüd ootab keldris järgmist aastat:)

Krüsanteemid koos härjasilmadega moodustavad kena kontrasti. Ilmselt olen ma seda kooslust juba esitlenud ka, aga et meie 2011 aasta sügis nii helde oli, siis jagus õitsemist pikaks ajaks.

Kirju salvei on üks väheseid üjheaastaseid taimi, mis mind tõeliselt köidab  sel aastal tõin paar taime ema aiast omale, sest olen märganud, et teda saab siis järgmisel aastal isekülvi teel uuesti. Minu paari ruutmeetri suurusel köögiviljamaal jagub ka paari sellise taime jaoks ruumi.

Nüüd veel mõned vaated.

Need värvid on mind küll alati köitnud ja pea igas postituses tahan neid ka lisada:)

Ritausma õitseb ka veel ja rõõmustab meid oma õrnroosade õitega.

Jõululaupäev

Aastatega on jõululaupäeva traditsioonid meie peres muutunud. Viimastel aastatel on lisaks pereringis õhtusöögile ka kalmistul käimine saanud selle päeva lahutamatuks osaks. Mitte kuidagi ei ole võimalik mõningaid asju muuta. Aastate möödudes muutub see valu, mis lahkunutele mõeldes hinge vaevab järjest vaiksemaks. Hoolimata selle asjaolu kurvast poolest on kalmistu jõuluõhtul tuledesäras ja vaatepilt on imekaunis. Minu fotoaparaat ei võimalda küll eriti ilusat pilti saada, aga selline oli 2011.a jõuluõhtul kalmistu.

Ilusaid jõulupühi!

09.11

Päev enne esimest tõsisemat öökülma sai fotokaga väike ringkäik tehtud Viljandi ühes mõnusamas elurajoonis. Tegin ka mõned klõpsud ja tahan siin oma muljeid jagada.

See maja on ajaloohõnguga ja saanud omale lõpuks ka lootustandva omaniku. Krunt on suur ja sellest võiks saada üks väga vaatamisväärne objekt.

Hariliku ebatsuuga allee Uuel tänaval. Kui mu mälu ei peta, siis on see rajatud 1930datel aastatel. Kahju on ainult sellest, et igal aastal võetakse sellest uhkest reast puid maha.

Rikkalikult viljunud harilik kikkapuu. Pole varasematel aastatel teda küll sellisena märganud.

Mis puu see on :)

Harilik lumimari. Mõjub päris värskendavalt hallis sügispäevas. Kuigi jah, see pildistamise päev oli üsna päikseline.

Lehised rõõmustavad meid küll sügisel kõige kauem oma särava kollase sügisvärviga. Hariliku kuuse kõrval tuleb kontrast suurepäraselt esile.
Nüüd veel paar pildikest minu linnaaiast. See on küll peaaegu olematute mõõtmetega, aga mõni asi mahub siingi kasvama:)

Üldiselt ma ei kasvata suvililli, aga linnas mõni ikka tavaliselt on. Siin on ühed parimad suvililled lõvilõuad, kes pole eriti külmakartlikud ja on sügisel ühed viimastest, kes veel oma õisi näitavad.

Krüsanteemid on ikka võrratud. Nad on ka ühed väga head vaasililled. Need on ühed vähesed, keda raatsin vaasi tuua. Suvel on lilli palju ja ei tunne vajadust neid tuppa tuua. Sügis seevastu on juba õitevaesem ja minus tekib alati soov neid imetleda rohkem, kui jaheda ilmaga õues seda teha jaksaks.

Meie pukspuu, kes juba pea kümme aastat ehk linnas kasvanud on ja siiani ilma igasugu kahjustusteta hakkama saanud. Kasvukoht on piisavalt varjuline ja külma ning tuulte eest kaitstud. Me pole teda veel kunagi katnud ei külma ega päikese eest ja kõik OK. Ainuke hool on viimasel kahel kevadel olnud see, et olen sügavast lumest välja kaevanud vältimaks õhupuudust.
Seevastu maal ei ole asjad nii lihtsad. Seal krunt on avatud tuultele ja päikesele. Tuleb oodata, millal puittaimed sirguvad, et hellikumatele naabritele turvet pakkuda. Sel suvel siiski viisime noore pukspuu maale ka ja sai teda nüüd pisut turvatud ka. Nii et kevadel näeme:)

 Selle pildiga lõpetan. Olen lausa võlutud ´Aspirin´ist. On ikka tubli ja ilus roos. 9. novembril lõikasin teda tagasi ja viimased õied on sellel pildil.

Veel meenutusi suvest

Olen pikkamööda oma suviseid pilte üleslaadinud. Nüüd siis järg 8.augusti piltideni jõudnud. Oma toimetuste käigus olen seaded paigast ära ajanud ja nüüd ei ole ise väga rahul :)

Sügisheleenium - Helenium autumnale
See on üks hea taim, kes väga pikalt meid oma õitega rõõmustab. Seda õieilu jätkub peaaegu külmadeni.

 Sügisene emajuur - Gentiana septemfida var. lagodechiana
Imekaunis sügisepoole õitsev ja puhassinise õievärviga taim. Sai alles suvel soetatud ja ei tea, kuidas minu käes edenema hakkab. Aga eks elu näitab :)

seda päevaliiliat olen ilmselt varem ka esitlenud. Mind üllatas tema õis. Olen alati olnud seda meelt, kui lehed on dekoratiivsed, siis ei tarvitse õied just eriti uhked olla :) Selle triibulise lehega päevaliilia õis on küll päris uhke. nagu näha, on taim alles noor, nii et elame-näeme, kuidas ta edenema hakkab.

Sinine mesiohakas - Echinops ritro
Väga dekoratiivsed õied ja sel aastal õnnestus mul esimest korda isekülvist taimi saada. See on küll suuresti tänu sellele, et täiskohaga töötav inimene ei jõua nii hästi oma hobitööga järjel püsida:)

.

Purpur-siilkübar ´Pink Double Delight´ - Echinacea purpurea
Mis ma oskan öelda, väga armas. On võimalus, et lamandub, aga ilmselt seda probleemi annab ohjes hoida pidades piiri väetamisega. Kuna mina ei ole eriti palju väetist oma ilutaimedele andnud, siis esineb seda muret vähem.

Liht-lursslill ´Brunette´ - Cinicifuga simplex
Möödunud sügisel sai "Võhma juurikalt" ostetud suurem kogus uusi ja huvitavaid taimi. See on üritus, millest ma siiani rääkinud pole, aga ilmselt võtan selle teema kunagi eraldi ette:) see pilt pole just kõige efektsem, aga nädal või paar hiljem oli selline õnnetu lugu, et mul ei olnud fotokat kaasas.

Siidpööris - Miscanthus
Võib vist üsna julgelt arvata, et see on üks kaunemaid kõrrelisi. Kasvab kõrgeks ja uhked õisikud, mis peaks mul ka edaspidi pildile jäädvustatud olema. Ma sain ühe väikse juurekillu kevadel ja sügiseks on ta õige pisut uusi võrseid juurde ajanud. Igati eeskujulik taim - ei hakka kiiresti laiutama.

Kellukas - Campanula sp
Selle kelluka nime ma küll ühes blogis kohtasin ja kirjutasin üles ka
:) Momendil on lihtsalt kellukas. Kui nimesilt leitud, siis täiendan:) Päris tore pinnakatja tundub olema. See üks kesk-Eesti laada ostudest. Ma olen ikka tahtnud, et minu metsade vahel asuvas aias oleks ka selliseid lihtsaid taimi lisaks uhketele päevaliiliatele, liiliatele ja muudele iludustele.

Sinine käoking - Aconitum napellum
Sinise käokinga valgeõieline vorm ´Album´. tema pole minuga koos just kõige õnnelikuma näoga. Ma arvan, et hakkame talle uut kasvukohta vaatama. Ma usun, et kui ta oleks õnnelik, siis näitaks ta ikka pikki ja uhkeid õisikuid :)

Ma ei oska selle parkjuure kohta öelda muud, et sai ta vist 3 aastat tagasi Marianne juurest noore taimena välja kaevatud ja maha istutatud. Kui mälu ei peta, siis on tal küllaltki sammasjas juur ja peale istutamist ikka põdes ka omajagu. Eelmisel aastal ootasin pikkisilmi tema õitsemist, aga nägin alles sel´ suvel.

Kivist nõlva katab kadakas, kes seal juba mõned aastad kasvanud on.

Seda paju (Salix sp9 olen ka korduvalt näidanud. Ta on nii õrn ja graatsiline oma peenikeste väänduvate okstega. Keeruline on pildile saada seda imelist taime nii, et  see habras ilu oleks detailselt näha.
Täna jätan selle ettevõtmise siinkohal katki ja püüan lähiajal oma suvemeenutustega ühele poole saada.

Esimene.....

Tänane hommik erines eelmistest paljuski. Maapind oli nagu valge kuue selga saanud. Kõik oli härmas ja sädelevalt valge. On ju selle aasta sügis kestnud küll pikalt ja andnud võimaluse paljudele hilistele õitsejatele. Kui nii mõnedki astrid sageli ei jõua õitsema minna, siis sel aastal said küll nad oma õieilu näidata ja meid rõõmustada.
Uskumatu on see, et esimest korda ma sel aastal olen tõsiselt sügist nautinud. Tundub, et enam pole aastaaega, mis tunduks vastumeelne olevat. On ju tõsi see, et igal aastaajal on meile miskit nauditavat pakkuda. Kui varem on sügis oma sombuste ja niiskete ilmadega alati hirmutav olnud, siis selle aasta sügis on nii pikk ja isegi suured sajud on juba ununenud. Ja nende sügisvärvide aeg on kulgenud nii pikkamööda, et justkui poleks sellel värvide pillerkaarel lõppu nähagi. Nüüdseks on siiski enamus värvinäitajaid-demonstreerijaid oma rõõmsad kuued seljast visanud ja näitavad oma peent figuuri:) ja ootavad kevadet.
Olen minagi oma toimetustega nii kaugel, et talvel saab mõttetööd teha, ennast veidi harida ja uusi teadmisi koguda. Ja siis jälle rõõmuga uude aiandusaastasse !